Archive for the 'Ettekanded' Category

May 01 2011

Kuidas teenida programmeerijana rohkem raha

Olen aastate jooksul osalenud paljudes vestlustes, mille peateemaks on “ma tahaksin rohkem raha saada”, vahel küsija, vahel lubaja/keelduja rollis. Seeläbi on nüüdseks tekkinud teatav mõistmise tase ja rääkisin eelmisel kuul ka Pinu kokkutulekul sel teemal. Soovitused on kõik iseenesest triviaalsed, aga vajavad siiski vahel üle kordamist. Nüüd panen materjalid ka siia.

Jutu läbiv mõte põhineb kahel eeldusel.

Esiteks, et meie eesmärgiks on raha teenimine. Kui meile on elus olulised muud asjad (käia iga päev matkamas, saada palju lapsi, jõuda nirvaanasse vms), siis selle jaoks on teised vahendid, aga praegune jutt on rahast.

Teiseks, et me oleme tehnikud. Parim võimalus rikkaks saamiseks on muidugi ise äri teha, aga see nõuab üldjuhul progemisest loobumist, mida paljud ei raatsi.

Raha ja majandus

Alguses peame mõistma, mis on üldse raha ja miks ta eksisteerib. Raha definitsioon on:

  • Vahetusvahend
  • Akumulatsioonivahend
  • Arveldusühik ehk väärtuse mõõt

See viimane on meile praegu kõige olulisem: raha ei maksta meile mitte selle eest, et me oleme ilusad ja toredad, vaid selle eest, et me loome midagi, mis on väärtuslik. Triviaalne, aga millegipärast tekitab selle mõistmine paljudele inimestele probleeme. Rääkisin kord ühe kunstiinimesega, kes oli väga solvunud, kui ma tema töö väärtuslikkuses kahelda julgesin. Aga samas, kui sinu piltide eest ikka ei maksta, siis järelikult ei hinda inimesed neid piisavalt ja nende väärtus on lihtsalt madal. See on majandusteaduslik definitsioon ja narr on selle üle vaielda.

Järgmiseks tuleb meil mõista peamisi majanduse seaduspärasusi, eelkõige nõudmise ja pakkumise tasakaalu.

Tihti diskuteeritakse, mis peaks olema mingi töö “õiglane hind”. See on tegelikult nonsenss, iga töö on väärt parajasti nii palju, kui palju selle eest ollakse nõus maksma ja kui palju eest seda ollakse nõus tegema. Kui neid, kes konkreetse asjaga hakkama saaks, on vähem kui tellijaid, läheb hind üles ja vastupidi. Reeglid kehtivad nii ettevõtete ja klientide vahel kui ka tööandjate ja töötajate vahel. Vastavalt sellele on meil ka võimalik positsioneerida ennast selliselt, et meie tehtava töö eest makstav tasu oleks maksimaalne.

Siit ka soovitus nr 1:

  • Kui vähegi võimalik, siis tee läbi mingi mikroökonoomika kursus, paljud asjad elus saavad seeläbi oluliselt selgemaks.

Teenusearendus vs tootearendus

Enamik Eesti tarkvaraettevõtteid (ja seetõttu ka enamik Eesti programmeerijaid) tegelevad teenusearendusega. See tähendab, et konkreetses projektis on konkreetne klient, kes ostab ettevõttelt teatud hulga tagumiktunde ja maksab nende eest. Teine variant oleks tootearendus, kus klient ei maksa mitte tundide, vaid mingi juba varem valmistehtud asja eest litsentsitasu.

Tüüpilise Eesti IT konsultatsiooniäri teoreetiline finantsmudel on lihtsustatult järgmine:

Teoorias tundub, et tegemist peaks olema küllaltki tulusa tegevusega.

Päriselus on efektiivsus aga tüüpiliselt madalam, mõned projektid lähevad üldse aia taha ja nende kulu tuleb muude projektide tuludest katta jne. Seetõttu ongi enamiku eesti IT-ettevõtete kasumimarginaal ühekohaline, kui seda üldse on. Samuti on meil inimesi kord liiga palju, kord liiga vähe, mis jällegi suurendab kulutusi. Ehk siis tegemist on igavese peost suhu elamisega. Tegelik suur IT-raha on ikkagi tiražeerimises.

Olles näinud, kuidas ettevõtted raha teenivad, mainin järgmiseks mõnesid “antisoovitusi” ehk asju, mis ei aita, aga mida inimesed ikkagi kogu aeg teevad.

  • Mul on vaja rohkem raha, et [lapsi saada, koolis käia, uude majja kolida]
    • Tööandja vastus: me oleme äriettevõte, mitte heategevusasutus

Inimesed, kellel on kombeks raadiosse helistada ja kiruda, kuidas valitsus ja ettevõtjad on nõmedad, teevad mu selle peale ilmselt maatasa, aga majandusseadused on täpselt samasugused nagu teisedki loodusseadused ja nende üle tigetsemine on sama efektiivne kui halva ilma kirumine.

  • Ma käisin koolitusel ja tahan nüüd palka juurde
    • Tööandja vastus: kas see koolitus aitab meil klientidelt rohkem raha saada?

Kõik, mida me teeme, tuleb tõlkida konkreetseks väärtuseks, mida meie töö aitab luua.

  • Mul on hiilgav idee
    • Tööandja vastus: ideid on mul endalgi küll, vaja on teostust

Vahel tuleb inimene ja ütleb, et vaat, mul on sihuke idee! Ja jääb siis ootama, et kus on miljonid, mida talle idee teostamiseks antakse. Tegelikult pole teostamata idee midagi väärt.

Programmeerija kasutegurid

Tüüpilises IT projektis võime näha kliendi äripoole esindajat, kliendi projektijuhti, ärianalüütikut, süsteemianalüütikut, arhitekti, programmeerijat ja lõpuks arvutit, mis tegelikku ülesannet hakkab täitma.

Selle ahela alguses eksisteerib vaid küllaltki udune idee sellest, mis toimub ja kuidas “asjas võiksid olla”, ahela lõpus aga peavad meil olema väga täpsed, mustvalged instruktsioonid, et nüüd tee seda ja siis toda. Kõik need vahepealsed inimesed tegelevad lihtsalt uduste ideede tõlkimisega järkjärgult formaalsemasse vormi.

 

Samas on siin vahel suured infokaod ja ebaefektiivsus, igal sammul läheb midagi kaduma, tekib juurde või moondub. Ideaalses maailmas oleks siin vahel seega vaid üks inimene, kes mõistaks nii äri kui ka arvutit, aga seda juhtub harva.

Selge on siiski, et:

  • eksisteerib spekter erineva formaalsustasemega info esitamise viisidest,
  • me loome väärtust uduse info formalismideks tõlkimise kaudu,
  • spektri erinevaid osi katavad tüüpiliselt erinevad inimesed.

Seega, mida laiema osa spektrist me suudame haarata, seda suurem on ka meie väärtus ja võimalus raha teenida.

Nimetan seda Tõlkimise Atomaarseks Ulatuseks ja tähistan kreeka tähega τ (tau).

Mul endal on küllaltki kõrge τ ja eelkõige tänu sellele olen suutnud ka erinevates situatsioonides oma tegevuse eest piisavalt head tasu küsida.

Teine soovitus on seega:

  • Väärtus kasvab koos võimega mõista kliendi mõtlemisviisi. Suhtumine, et “mina olen progeja, andke mulle konkreetsed ülesanded kätte, mida ma teen, ja muu mind ei huvita”, on kindlaim viis oma palgale lae seadmiseks.

Järgmiseks tuleme tagasi küsimuse juurde teenusearendusest ja tootearendusest. IT omapära on teatavasti, et kord juba valmis tehtud asja kopeerimine on üliodav. Seepärast on rahateenimise võti taaskasutus.

Efektiivne taaskasutus nõuab spetsialistidelt aga oluliselt kõrgemat kvalifikatsiooni, seda nii analüüsi, programmeerimise, aga eelkõige testimise osas. Kui me lihtsalt võtame ühe kliendi projektist mingi koodi, kohandame seda teisele kliendile ja kolmandale, on tulemuseks tüüpiliselt jalgade ja tiibadega madu, kes saab endale peagi südamerikke. Korralik taaskasutus nõuab vastavat planeerimist algusest peale ning oluliselt suuremat panustamist süsteemi arhitektuuri ning töökindlusse, sest meil pole võimalik käia iga üksiku kliendi juures asju mcgyveri teibiga putitamas nagu tavaliste ühekliendiprojektide puhul ikka juhtub.

Üldine idee on aga selles, et kasutajad toovad ettevõttele raha sisse, programmeerijad viivad välja.

Seetõttu tuleb kasvatada suhet Kasutajate Arv jagatud Programmeerijate Arvuga, mida ma tähistan kreeka tähega ϰ (kapa).

Ajal, mil ma Microsoftis progejana töötasin, oli mul muidugi väga kõrge ϰ, mis võimaldas MSil mulle ka rohkem palka maksta, kui konsultatsioonifirmadel.

Aga kolmas soovitus on:

  • Tõsta oma kvalifikatsioon tootearenduseks vajalikule tasemele ning mine tööle tootearendusprojekti/firmasse või püüa leida võimalus oma praeguse töö tulemite tiražeerimiseks.

Nüüd veel ideedest. Nagu eelnevalt mainitud, tähtis pole mitte idee, vaid teostus, edu jaoks on vaja 1% annet ja 99% tööd. Seetõttu on edukad eelkõige inimesed, keda iseloomustab Maniakaalne Üleolekuvajadus ja Ühele asjale keskendumine. Tähistan seda kreeka tähega μ (müü). Ma ei tea ühtki tehnoloogiavallas rikkaks saanud inimest, kes poleks mingil perioodil teinud 80-100 tunniseid töönädalaid, tegelenud tehnoloogiaga ka tööväliselt ning tundnud kinnisideed enda loodud lahenduste võimalikult laialdasest levitamisest.

Minu isiklik μ on arvestatavalt üle keskmise, aga mitte võrreldav vastavate tippudega. Neljas soovitus on aga:

  • Suhtuda oma töösse kirega ning võtta omaette eesmärgiks, et sinu lahendus oleks alati parem kui teiste oma.

  

Kõik pole küll enda teha. Või siiski?

Tüüpiline viis, kuidas programmeerija rikkaks saab, on vanemarendajana raketiks muutuvas firmas, kus töötajatele on aktsiaoptsioone jagatud (ja mida suurem τ ja μ, seda rohkem optsioone). Muidugi on vaja valida selline ettevõte, millel on  (vähemalt potentsiaalselt) suur ϰ ning juhiks keegi, kellel on tohutu μ. Kanooniliseks näiteks on siin Charles Simonyi, kes oli kunagi MS Office’i peaarendaja, aga kes nüüd saab lubada endale eraisikuna kosmoses käimist.

Seega on vaja olla Õigel ajal Õiges kohas. Tähistan seda eesti tähega õ (õõ).

Näiteks töötasin Microsoftis samas toas ühe selliga, kellel juhtus olema erakordselt halb ülemus. Nii halb, et ta läks lõpuks MSist ära. Google’isse. Aastal 2001. Mina olin konservatiivne ja mõtlesin, et ei tea, kas sellest internetiotsingu ärist ikka õiget asja saab. Kuna alates sellest ajast läksid ettevõtete aktsiahinna kõverad radikaalselt lahku, on temal praeguseks muidugi palju rohkem raha kui mul. See, et tema viletsa ülemusega tiimi sattus, aga mitte mina, oli ilmselt puhas juhus, nii et tundub et siin pole suurt midagi võimalik ette võtta.

Siiski, kui me ühe korra täringuid viskame, siis Yahtzee saamise tõenäosus on küllaltki väike. Mida rohkem aga viskame, seda suuremaks kasvavad šansid.

Sellest ka viies soovitus:

  • Kui oled paar aastat mingis ettevõttes olnud ja see pole raketina lendu tõusnud, otsi järgmine töökoht.

Sest kui seda siiani pole juhtunud, pole ka tulevikus plahvatusliku kasvu tõenäosus kuigi suur.

Lõppkokkuvõttes saame aga järgmise lihtsa valemi:

€ = τ * ϰ * μ * õ

 

Valem on lihtne, täitmine aga oluliselt raskem.

PS Kommertsteadaanne

Töötame praegu dokumendihaldustoote kallal, millel on potentsiaalselt hea ϰ. Võtame kampa analüütikuid, programmeerijaid (.NET baasil) ja testijaid, kellel oleks silmapaistev mõistus ja taiplikkus, kõrge τ ja piisav μ. Asukohana on eelistatud Tartu. Kel on huvi, võib vastava sooviavalduse ja CV saata kas otse mulle või kairi.pauskar /at/ webmedia /punkt/ ee.

5 responses so far

May 14 2010

Tarkvaraprojekti meeskonnad

2010 kevade projektijuhtimise kursuse kuues loeng. Originaalslaidid siin. Audiosalvestus.

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

2 responses so far

May 10 2010

Inimesed ja juhtimine

Viies osa 2010 kevade projektijuhtimise loengutest. Audiosalvestus.

Originaalslaidid siin.

Slide1

Räägin teile kõigepealt ühe loo.

Üks kõige ohtlikumaid olukordi inimese jaoks on lahing sõjas. Piirkond on täis suurt kuumust, ohtlikke aineid, ülehelikiirusega ringi lendavaid metallitükke jne.

Samas, kõige olulisem mõjutaja inimese elus on enesealalhoiuinstinkt. Seega, kui sõduritel on vaja näiteks üle mingi lagendiku rünnaku joosta, on see nende jaoks kõige loomuvastasem asi maailmas.

Sellegipoolest, kui antakse vastav käsk, siis sõdurid tõusevad püsti ja jooksevad üle selle lagendiku.

 Miks?

 Peamiselt sellepärast, et neisse on pikkade ja raskete õppuste kestel sisse drillitud absoluutne sõnakuulamine. Nad teavad, et käsk on vanem kui meie ja et nende enda elu pole suures plaanis oluline. USA merejalaväelastel pole lubatud kasutada sõna “mina”.

Põhiväljaõppe käigus õpivad sõdurid oma ülemust kartma rohkem kui surma. Sest ülemus on suur ja hirmus (nagu mina). Ülemus ütleb, et jookse ja sõdur jookseb. Ütleb, et lama ja sõdur lamab. Ütleb, et lenda ja sõdur vehib kõigest hingest kätega, et lendu tõusta.

Paljudele tsiviilelu organisatsioonijuhtidele meeldiks oma organisatsiooni samamoodi juhtida. Et aina käsuta ja kõik kohe teevadki nii, isegi kui see nende isiklikele huvidele või enesealalhoiule vastu käib.

Paljud proovivadki nii teha. Paraku küll mitte väga edukalt. Sõjaväes pole sõduril kusagile pääsu – kui ta jalga laseb, siis püütakse ta kinni, pannakse vangi või lastakse maha. Tsiviilelus saadetakse nõme ülemus aga varem või hiljem pikalt või siis lihtsalt ignoreeritakse teda.

See suhtumine on tegelikult väga levinud, mul on endal ka tihti kiusatus olnud karmi käsutamise abil probleeme lahendada. Ja kui ma kunagi oma vennale rääkisin, et minu  tiimi liikmete töö tulemused ei vasta alati päris sellele nagu ma soovisin, oli tema esimeseks reaktsiooniks: kas sa nende suhtes mingeid sanktsioone ei saa rakendada?

Vabandust, vennas, see asi pole paraku nii lihtne.

Slide1

Slide1

Hoiatava näite sellest, kuidas väline halvaga ähvardamine ei aita, leiame tegelikult meditsiinist. Südameoperatsioonil käinud inimesi hoiatatakse üldjuhul, et kui nad oma eluviise (olgu siis liigse söömise, joomise, suitsetamise vms osas) ei muuda, siis nad surevad varsti ära. Kui paljud inimesed aga tegelikult ennast parandavad? Selgub, et 2 aastat pärast operatsiooni on 90% patsientidest tagasi endiste harjumuste juures!

 

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

Slide1

2 responses so far

Apr 27 2010

Kasutajad ja spetsifitseerimine

Neljas loeng projektijuhtimisest.

Siit leiate esialgsed slaidid. Audiot sedapuhku ei olnud – ebaõnn. Võite vaadata eelmise aasta vastavat sissekannet.

Slide1_w600_h450
Ka tänane loeng on suurel määral analüüsist. Aga isegi kui te ise olete ainult projektijuht ja analüüsiga ei tegele, peaksite ikkagi teadma, mis toimub ja kuidas on õige asju teha.
Slide2_w600_h450

Slide3_w600_h450

Slide4_w600_h450

Slide5_w600_h450

Slide6_w600_h450

Slide7_w600_h450

Kes arvab, et kliendil on alati õigus?

Slide8_w600_h450

Slide9_w600_h450

Slide10_w600_h450

Slide11_w600_h450

Slide12_w600_h450
Slide13_w600_h450

Slide14_w600_h450

Olen tihti näinud spetsifikatsioone, mis on lihtsalt üks laam teksti lehekülg lehekülje järel.

Et kui juhtub A, siis kirje B peab liikuma asukohta C.

Välja arvatud juhul kui on täiskuuneljapäev, siis tuleb kirjest D lahutada 15% ja liigutada ta asukohta E

Siis tuleb meil veel liita kokku kirjed F ja G ning saata nad teise süsteemi.

Ja siis kaob kilpkonnaonu vee alla ja mullid tõusevad pinnale. Ja mullid teevad ai-tummer-ker-kommer-ker.

Ja esimese lehekülje lõpuks jäävad kõik lugejad magama.

Slide15_w600_h450
Slide16_w600_h450
Slide17_w600_h450
Slide18_w600_h450
Slide19_w600_h450
Slide20_w600_h450
Slide21_w600_h450
Slide22_w600_h450
Slide23_w600_h450
Slide24_w600_h450

1.Paneme paika mingi konkreetse eesmärgi 2.Esitame küsimuse, “kuidas me teame, kas me oleme eesmärgile jõudmas” 3.Konstrueerime vastava mõõdiku
Slide25_w600_h450

Paljude mõõdikute lähteandmed saa ajaarvestussüsteemidest.

Kunagi ma arvasin, et ajaarvestussüsteemid on kuradist, sest programmeerijaid ei tohi hinnata selle põhjal, kui palju aega nad projektile kulutavad.

Aga ajaarvestussüsteemi primaarseks eesmärgiks pole mitte see, kui palju inimene aega kulutab ja kui kaua ta kontoris istub, vaid hoopis see, millele me organisatsioonina oma ressursid kulutame.

Antud juhul oleks mõõdikuks see, et taskidel, mis on ajaarvestussüsteemis, on olemas ka vastavad väljad selle jaoks, mis sorti hooldusega on tegemist.

Slide26_w600_h450

Äärmiselt oluline tähelepanek: Neid mõõdikuid ei tohi kasutada inimeste töötulemuste hindamiseks!

Slide27_w600_h450
Slide28_w600_h450
Slide29_w600_h450
Slide30_w600_h450
Slide31_w600_h450
Slide32_w600_h450

2 responses so far

Apr 15 2010

Vajadused ja nõuded

Kolmas loeng projektijuhtimisest.

Siit leiate slaidid. Ja siit audiosalvestuse.

slide1_w600_h450
Tänane loeng on suurel määral analüüsist. Aga isegi kui te ise olete ainult projektijuht ja analüüsiga ei tegele, peaksite ikkagi teadma, mis toimub ja kuidas on õige asju teha.
slide2_w600_h450

Räägin teile kõigepealt ühe loo.

Kui ma veel ise vaene üliõpilane olin, kärutasin vahel maailmas ringi häälega. Üldiselt lahe kogemus, sest rahvas, kes hääletajaid peale võtab, on üldiselt väga kenad inimesed.

Sekka sattus muidugi ka igasuguseid imeinimesi. Oli näiteks üks tegelane, kes ise ka ei teadnud, kuidas täpselt oma sihtkohta jõuda, tema meetodiks oli lihtsalt kohalike käest juhiseid küsida. Mina ei olnud kahjuks kohalik ja eriti aidata ei osanud. Kohalikku keelt ei tundnud me ka keegi ja nii juht seletaski inimestega käte ja jalgade abil. Ise oli ta küllaltki joviaalses tujus ja valis küsimiseks ka rahvast, kelle adekvaatsus minu meelest kõvasti soovida jättis, aga kes olin mina, et teda selle eest kritiseerida, eks.

Ja nii me tiirutasime ja tiirutasime, kuni lõpuks kulus mõnekümne kilomeetri läbimiseks mitu tundi.

Sel ajal oli mul küll teine elustiil ja rohkem aega kui praegu ja viivitusest polnud väga hullu, aga mõnes teises olukorras oleks see küll harja punaseks ajanud.

 Tegelikult on meil siin ilmne analoogia tarkvarategemisega. Me võime tarkvaraprojekti ka läbi viia selliselt, et teema natuke midagi, siis küsime suvaliselt inimeselt instruktsioone, siis teeme jälle natuke, küsime mõnelt teiselt inimeselt jne. Mis te arvate, milliseid ajahinnanguid me sellise meetodi kasutamise korral saame anda?

 Või siis võime hankida endale kaardi.

slide3_w600_h450

Ma olen ise suur kaartide ja kaarditarkvara fänn, katsun alati võimalikult suurt navigeerimisvõimekust omada, kui kusagil käin või sõidan.

Tänapäeval on selleks head võimalused, veebis ja GPS seadmetes olevad kaardid ütlevad meile minuti täpsusega, kuhu me mis ajaks jõuame.

 Ja tarkvara on ka parem teha, kui meil on täpne instruktsioon ees, et nüüd teeme seda ja siis toda. Ajahinnangutest rääkimata.

slide4_w600_h450

Tegelikus elus juhtub aga, et meie tarkvara valmistamise instruktsioonid on pigem sellised. Natuke parem kui turbanis vanamehelt saadud instruktsioonid, aga mitte väga.

Ja ajahinnangud on ka muidugi vastavad.

 Tänane loeng ongi sellest, kuidas oma kaart võimalikult täpseks saada.

slide5_w600_h450

Definitsioonide erisus on peamine segaduse ja kommunikatsiooniprobleemide allikas tarkvaraprojektis.

Definitsioonid tuleb algusest peale paika panna.

slide6_w600_h450

Lugu: HR department vs arendaja nimemuutuse teemal.

slide7_w600_h450

Nõuded tegelikult omaette pikk teema, sestap siin kaetud lühidalt.

slide8_w600_h450

slide9_w600_h450

slide10_w600_h450

slide11_w600_h450

Lõpliku spetsifikatsiooni sisu on tihti tracetav tagasi ärireegliteni.
slide12_w600_h450
slide13_w600_h450
Tarkvara võib olla nt veebisait või pihuarvutite süsteem vms asi
baba-interface
slide14_w600_h450
slide15_w600_h450
slide16_w600_h450
slide17_w600_h450
Näide: tehnoloogiline kitsendus, et me tohime kasutada ainult vaba tarkvara. projekt tehti .neti peale.

slide18_w600_h450
Kui mõni neist osadest jääb alguses kirjeldamata, ei pääse me sellest ikkagi – lõpuks tuleb ta lisada ja see võib tähendada olulist projekti ümbertegemise kulu.
slide19_w600_h450
slide20_w600_h450
slide21_w600_h450
slide22_w600_h450
slide23_w600_h450
slide24_w600_h450
slide25_w600_h450
slide26_w600_h450
slide27_w600_h450
slide28_w600_h450
slide29_w600_h450
Lugu: visioon
slide30_w600_h450
slide31_w600_h450
slide32_w600_h450
slide33_w600_h450

No responses yet

Mar 25 2010

Tarkvaraprojekti planeerimine

2010 Projektijuhtimise kursuse teine loeng.

Siit leiate slaidid. Ja siit audiosalvestuse.
Vaata ka eelmise aasta materjale.

slide1_w600_h450
slide2_w600_h450

Ma olen üsna kindel, et enamikul teist tuleb kunagi ühel või teisel viisil sellises situatsioonis olla.

slide3_w600_h450
slide4_w600_h450

Nõuded tegelikult omaette pikk teema, sestap siin kaetud lühidalt.

slide5_w600_h450
slide6_w600_h450
slide7_w600_h450

Millal me loeme projekti edukalt lõpetatuks?

slide8_w600_h450
slide9_w600_h450

Aga kes loeb XKCD-d? Ma võtan teid oma kampa!

slide10_w600_h450
slide11_w600_h450
slide12_w600_h450
slide13_w600_h450

Tuletame meelde seda 24 kuu vs 6 kuu juhtumit eespool.

slide14_w600_h450
slide15_w600_h450
slide16_w600_h450
slide17_w600_h450

Mida teha, kui sulle ikkagi survet avaldatakse, et asjad peavad saama kiiremini ära tehtud?

slide18_w600_h450
slide19_w600_h450
slide20_w600_h450
slide21_w600_h450
slide22_w600_h450
slide23_w600_h450
slide24_w600_h450
slide25_w600_h450
slide26_w600_h450
slide27_w600_h450
slide28_w600_h450

Enne, kui me edasi läheme, arutame, miks järgnevad asjad meile üldse vajalikud on.

slide29_w600_h450
slide30_w600_h450
slide31_w600_h450
slide32_w600_h450
slide33_w600_h450
slide34_w600_h450
slide35_w600_h450
slide36_w600_h450
slide37_w600_h450

Kommunikatsiooniplaani mõte on selles, et keegi ei unune ära ega teki situatsiooni, kus mitme kuu ärel teatatakse, et asjad ei kõlba kusagile ja tuleb ringi teha.

slide38_w600_h450
slide39_w600_h450

Näide: kui meil on olemas nõuete kogumise abivahend, siis see ei tähenda, et meil oleks äkitselt olemas ka adekvaatsed nõuded!
Nõuete saamiseks tuleb endiselt vaeva näha!

slide40_w600_h450
slide41_w600_h450

One response so far

Mar 11 2010

Tarkvaraprojekti alustamine ja riskid

Alanud on taas projektijuhtimise kursus ja siia tekivad minu loenguslaidid – võrreldes eelmise aastaga väikeste muudatustega.

Siit leiate slaidid. Ja siit audiosalvestuse

Vaata ka eelmise aasta materjale.

slide1_w600_h450
slide2_w600_h450

Räägin teile kõigepealt ühe loo.

Juba antiikajal tegid inimesed vaatlusi ümbritsevate protsesside kohta.

Taigent sai muuta leivaks, savi tellisteks, puid söeks, rasva seebiks.

Mõistagi tekkis neil ka küsimus, et miks ei saaks näiteks raud muutuda kullaks?

Tuhanded alkeemikud nägid selle probleemi kallal sajandite jooksul vaeva. Kuna neil aga puudus arusaam sellest, millest erinevad ained ja materjalid tegelikult koosnevad ning kuidas nende omavaheline vastasmõju tegelikult töötab, ei saanud nende lähenemine ka kuigi süsteemne ja teaduslik olla.

Nad kuumutasid ja aurutasid, filtreerisid ja kondenseerisid, segasid kokku kõikvõimalikke aineid ning kirjeldasid oma tulemusi müstilises, allegoorilises keeles, et “asjasse pühendamata” inimesed millestki aru ei saaks.

Sagedased koostisosad olid näiteks väävel ja elavhõbe, usuti, et kui neid vaid õiges vahekorras lisada, saab nende abil kõike teha.

Ja alkeemikud kallasid ühest purgist väävlit ja teisest elavhõbedat ning laususid veel nõiasõnu peale – habbada-habbada-habbada.

slide1_w600_h450

Inimestel on siiski süüa ka vaja ja alkeemikud pakkusid tihti oma teenuseid kuningatele ja vürstidele, et viimased nende eksperimente rahastaks.

Ahnusel on suured silmad ja seetõttu maksiski nii mõnigi võimukandja alkeemikule heldelt, vähemalt esialgu. Pikapeale sai kuninga kannatus muidugi otsa ja ta hakkas konkreetseid tulemusi nõudma.

Kui muidu enam ennast välja keerutada ei õnnestunud, läks nii mõnigi alkeemik lõpuks võltsimise teed ning seadis üles demonstratsiooni, kus kullakangid olid algul näiteks tinaga kaetud, tina sulatati pealt ära ja nähtavale tuli kuld.

Kui nad aga sellega vahele jäid, oli karistus tavaliselt karm. Tihti rakendati sama karistust, mis valeraha tegijate puhul, ehk kallati õnnetule alkeemikule sulatina kurku.

Väga, väga ebameeldiv.

slide4_w600_h450

Aeg läks edasi. Matemaatikal oli tegelikult juba antiikajast saadik päris korralik ja range teaduslik põhi all olnud. Renessansi ajal tegi Galilei oma katseid, talle järgnesid Torricelli, Blaise Pascal ja Robert Hooke ja füüsika sai endale samasuguse range põhja.

Lõpuks jõudsid Robert Boyle, Lavoisier, Lomonossov ja Mendelejev ka keemiale range põhja loomiseni ja alkeemikute aeg oli lõppenud.

Sarnaselt juhtuvad revolutsioonid ka teistes teadustes, nad käivad alguses läbi oma “alkeemia faasi”, kus keegi täpselt ei tea, mida ta teeb. Vähehaaval saadakse asjad korda ja meil tekivad konkreetsed seadused, reeglid ja valemid.

Infotehnoloogia vallas käib tarkvaraprojektide juhtimise praktika käib praegu täpselt nagu alkeemia. Projektijuhid teavad, et tarkvara tegemiseks on vaja raha ja programmeerijatele meeldivad kohvijoogid. Ja nii nad lisavadki projektile erinevates vahekordades raha ning kofeiini, täpselt nagu vana aja alkeemikud lisasid erinevatele ainetele väävlit ja elavhõbedat. Ja siis lähevad kliendi juurde ja teevad kliendile habbada-habbada-habbada.

Ja nagu alkeemikute puhulgi, on üsna tõenäoline, et ilma teaduslikuma lähenemiseta lasete te üsna palju projekte kas põhja või viite kuidagi katse-eksituse teel lõpule.

Kui te seda piisavalt palju teete, siis lähevad teie projektiliikmed, ülemused ja kliendid samamoodi närvi nagu keskaegsed kuningad ja nendes tekib soov teid mingil väga ebameeldival viisil hukata.

Praeguse loengusarja eesmärk on teid sellest hullust saatusest päästa, ehk et keegi ei tuleks teile sulatinaga kallale.

See, et te kõik olete tulnud kuulama loengut projektijuhtimisest, ei tähenda veel, et te saate tingimata projektijuhiks, aga suure tõenäosusega hakkate te mitmesugustes tarkvaraprojektides mingis rollis osalema. Võib-olla tellija, võib-olla täitja poolel, vahest programmeerijana, vahest analüütikuna, vahest suure ülemusena.

Sellegipoolest, kuna projektijuhid on projektides kesksel kohal, puutute te nendega kindlasti kokku ja siis on väga hea, kui teil on olemas mingid praktilised nõuded, mida neilt projektijuhtidelt soovida ja kui nad sellega hakkama ei saa, siis saate ise esile astuda ja vajalikud asjad ära teha.

slide5_w600_h450
slide1_w600_h450
slide1_w600_h450
Projektiga tegelejad rajasid süsteemi lähtudes tavaliste kontoritöötajate kogemustest, inimestel on tööjaam, kohtvõrk, andmed jooksevad kõik andmebaasist jne. Ainult et FBI agendid ei ole tavalised kontoritöötajad, nad liiguvad “objektidel” ringi ja neil on vaja andmeid kaasa võtta ning ka offline’is sisestada. Ja keegi ei tulnud ka selle peale enne, kui süsteemi juurutama hakati. Kui palju võtab aega olemasolevale süsteemile turvaliste offline-võimaluste juurdepookimine, võib igaüks ise nuputada, kuid antud projekt katkestati (selle ja paljude, paljude muude probleemide tõttu) pärast 170 miljoni dollari maksumaksja raha kulutamist. Kui vajadused oleks tuvastatud õigeaegselt, oleks kogu süsteemi loodud hoopis teistel alustel ning tohutu hulk aega oleks jäänud raiskamata.

slide2_w600_h450
Projektijuhi roll on tihti arusaamatuste ja segaduse allikaks.

Juhtkonna stereotüüp: klient ja programmeerija ei tohi kokku saada, projektijuht kaitseb neid teineteise eest

Tehniku stereotüüp: projektijuht on mingi pintsaklipslane, kes tegelikult asjadest midagi ei tea ja keda asjadest eemal hoida

Olen ise kuulnud programmeerijat halvustavalt mainimas “projektijuhtide invasiooni Eesti tarkvaramaastikul”. Probleem jällegi selles, et kui näiteks programmeerija töö on ka praktikas viidud küllaltki teaduslikele alustele, siis projektijuhid on tihti endiselt alkeemikud. Tegelikult on ka projektijuhtidel olemas täiesti teaduslikud reeglid, kuidas üht projekti edukalt lõpuni viia, täpselt nagu meil on olemas reeglid selleks, kuidas võrrandisüsteemi lahendada.

slide1_w600_h450
slide4_w600_h450
Iga risk mõjutab potentsiaalselt meie lõpptähtaega.
Riskid on potentsiaalselt vahetatavad aja vastu – projektiplaani saab lisada aega riski maandamiseks.
Alternatiivina saame riskifaktori lahendada enne projekti algust

slide5_w600_h450
Lugege lihtsalt neid teste ja mõelge, mida teha, et teie projekt mõnesse sellisesse auku ei kukuks.
Teadmiste omandamisel 70:20:10 suhe: 70% töö käigus omandatav, 20% raamatute lugemine jm iseseisev töö, 10% formaalsed koolitused, sealhulgas praegu siin loengus istumine! Selleks, et reaalselt mõni projekt ära teha, läheb teil tarvis palju rohkem teadmisi, kui see praegune loengukursus teile anda suudab -> lugege kindlasti oluliselt juurde, kursuse kodulehel on soovitatavat lugemismaterjali.

Aga kui te kunagi peaks minuga koos mõnd projekti tegema ja seal projektijuhina tegutsema, siis ma kindlasti eeldan, et te olete Software Project Survival Guide’i või mõne muu ekvivalentse raamatu läbi lugenud, muidu ei võta ma teid tõsiselt.

slide12_w600_h450
slide13_w600_h450
slide14_w600_h450
slide15_w600_h450
Need siin on näited, mitte täielik nimistu!

slide16_w600_h450
slide17_w600_h450
slide18_w600_h450
Riske pole kunagi võimalik täielikult välistada, aga neid saab oluliselt maandada kasutades vastavaid “filtreid”.

slide19_w600_h450
slide20_w600_h450
Kui kliendi ärilised eesmärgid jäävad täitmata, on nad lõpuks ikka õnnetud. Isegi kui teostaja oma raha kätte saab, võib projekti lugeda ebaõnnestunuks, kui keegi seda tegelikult kasutama ei hakka.

slide21_w600_h450
slide22_w600_h450
Loe lähemalt, Practical Project Initiation, lk 42-43
Huvide näiteid: juhtkond tahab suuremat käivet, andmesisestajad tahavad vähem käsitsitööd -> vähem vigu, müügiagendid tahavad kiiremat ligipääsu andmetele
Eelkujundatud suhtumiste näiteid: Andmesisestajad kardavad, et peavad mingitele uutele koolitustele minema, süsadminid arvavad, et ainult Solaris on õige asi
Võiduläve näiteid: Juhtkond tahab, et meie veebisait pakuks rohkem võimalusi kui konkurentide oma. Andmesisestajad tahavad automaatset veaparandust, andmebaasi administraatorid tahavad 3x suuremat andmebaasimahtu
Piirangute näiteid: juhtkonna eelarve on max 4 miljonit, andmesisestajatel on vanad arvutid ja uus kood peab nendel jooksma, samuti pole neil eelarves raha koolituseks

slide23_w600_h450
Sponsor on see, kelle käes on rahakott. Tema maksab nii minu laste leiva kui ka peadirektori Ferrari eest.

slide24_w600_h450
Kiviat diagram
Tihti juhtub, et tellija või mõni suur ülemus ütleb

slide25_w600_h450
Ma olen üsna kindel, et enamikul teist tuleb kunagi ühel või teisel viisil sellises situatsioonis olla.

slide26_w600_h450
slide27_w600_h450
Nõuded tegelikult omaette pikk teema, sestap siin kaetud lühidalt

slide28_w600_h450
slide29_w600_h450
slide30_w600_h450
Millal me loeme projekti edukalt lõpetatuks

slide31_w600_h450
slide32_w600_h450
Aga kui te saate need kõik valmis, on tulemuseks kuld.

4 responses so far

Nov 07 2009

Ma-temaatika

Published by Targo under Ettekanded, Haridus, Isiklik

Pidasin sel nädalal MHG gümnaasiumiosale ettekande matemaatikast ja teaduslikust meetodist. Panen oma märkmed ka siia kirja.

Slide7

Tere rahvas! Mul paluti siia täna suhteliselt vabal teemal rääkima tulla. Ja kui tegemist on vaba teemaga, siis üldiselt katsuvad inimesed ikka kõige lihtsama väljapääsu leida.

Aga mis on kõige lihtsam asi, millest rääkida? Enamasti on inimestel kõige lihtsam rääkida iseendast.

Tänase jutu teemaks olen seega mina ise, ehk siis minu temaatika ehk ma-temaatika. Ehk siis matemaatika minu elus. 

Slide7

Kes ma sihuke olen. 1995 lõpetasin Haapsalu Gümnaasiumi, 1999 Tartu Ülikooli. Kuni 2008 olin Microsoftis ja tegin tarkvara.

Austavaks ametinimetuseks oli mul tarkvarainsener, mis tähendas, et ma sain ise igasuguseid huvitavaid asju välja mõelda ja oma kätega midagi uut valmis teha. Mingil hetkel juhtub aga üsna sageli, et mingis grupis võetakse parim spetsialist ja pannakse ta teisi spetsialiste juhtima, nii juhtus ka minuga ja alates 2005 aastast olen ma tegelenud pigem teiste inimeste juhtimisega kui ise millegi valmistamisega.

2008 tulin Eestisse tagasi, praegu olen Webmedias ja juhin seal üht äriüksust. See tähendab, et mul on oma inimesed, oma eelarve, oma kliendid, oma tulud ja oma kulud. 

Sellega seoses on vaja ka suurt hulka arvutamist, mille tulemusel leitakse enamasti üks konkreetne arv. See arv on minu üksuse kasum või kahjum.

Kui see arv on hea, siis on kõik hästi, sõidame Havaile puhkama ja oleme eluga rahul. Kui see arv ei ole hea, siis on kõik halvasti, inimesi tuleb lahti lasta ja üldse on kõik õnnetud.

Oluline on tähele panna, et tähtis pole mitte selle arvu tagantjärele välja rehkendamine, vaid pigem ennustamine, milliseks kujuneb tulemus järgmisel kuul, järgmisel kvartalil või järgmisel aastal, et meil oleks võimalik selle vastu mingeid konkreetseid samme astuda ja tulevikuks valmis olla. Tuleviku ennustamisel on meil aga tegemist väga paljude erinevate muutujatega ja nende erinevate koosmõjude kombinatsioone saab hinnata ainult mingit laadi statistilist analüüsi kasutades.

Lihtsustatult seega: mida parem matemaatikaoskus, seda parem ennustusvõime ja seda edukam äri.

Slide7

Eelmine näide oli sellest, kuidas konkreetselt minul läheb vaja matemaatikat mingite konkreetsete ülesannete lahendamiseks. Sama näite võime aga tuua peaaegu suvalise muu eluala kohta. Igapäevastes toimingutes on meil kaks võimalust:

-Me kas teame, et mida teha, meil on selle jaoks mingi hulk reegleid, kuidas mingis konkreetses situatsioonis käituda. Me oskame vastata küsimusele “MIDA?” -Või me võime teada, et miks me midagi teeme, mis on liikumapanevad põhjused, millest need reeglid tulenevad. Me oskame vastata küsimusele “MIKS?”

Niikaua kui kõik on tavapärane, piisab esimesest lähenemisest, aga kui saabub mingi kriisisituatsioon, siis lihtsatest reeglitest enam ei piisa, siis ongi meil vaja vastust küsimusele “MIKS?”

Et MIKS küsimustele efektiivselt vastata, on vaja omada teadmisi selle ameti alusdistsipliinidest.

Oletame, et te tahate hakata presidendiks või mingiks muuks riigimeheks. Selleks, et selles ametis raskete olukordadega hakkama saada, on vaja tunda avaliku halduse põhimõtteid. Selleks aga, et tunda haldust, on vaja tunda sotsioloogiat ja äri. Nende jaoks on aga vaja tunda demograafiat, statistikat ja majandust. Ja niiviisi mööda ahelat edasi minnes jõuame mingil hetkel matemaatikani.

Oluline on see, et me ei kasuta matemaatikat mitte otse, vaid me kasutame selle rakendusi. Seega tuleb meil kindlasti mõista mitte ainult matemaatikat, vaid seda, mis toimub nende vahepealsete noolte sees – kuidas matemaatikat tegelikult ühes või teises teaduses ära kasutatakse ja kuidas neid teadusi omakorda igapäevaelus ära kasutatakse. 

Slide7

Samamoodi on meil võimalik mõelda ka kõigist muudest asjadest maailmas.

Esimeses lähenduses me võime olla rahul sellega, et asjad on niisugused nagu nad on.

Järgmise tasemena me võime mõelda sellest, et millised asjad veel olemas on?

Ja lõpuks võime mõelda sellest, et MIKS maailma asjad on just sellised nagu nad on?

Ja selle viimase MIKS küsimuse vastuse juurteni minnes jõuame väga tihti selleni, et matemaatika annab meile võtme oma küsimustele vastamiseks. 

Ja kui meil on käes see võti maailma mõistmiseks, muutub meie elu ja asjadest arusaam tohutult rikkamaks ja rahuldust pakkuvamaks.

Slide7

Räägime järgmiseks natuke filosoofilisemal teemal.

Ehk kust tulevad üldse meie teadmised?

Teadmisi on mitut laadi:

-Enda kogetud asjad

-Teistelt kuuldud asjad, näiteks see, mida vanemad lastele räägivad

-Olemasolevate teadmiste põhjal tõestatud ja põhjendatud asjad  

Need kõik on kvalitatiivselt erinevad ja oluline on nende vahel vahet teha! Samuti on igal sellisel teadmisel usaldatavuse väärtus, mis sõltub teise kategooria puhul näiteks rääkija usaldatavusest ning kolmanda kategooria põhjal tuletusmeetodi korrektsusest ja rangusest.

Usaldatavuse seisukohalt on kõige olulisem teha vahet põhjendatud ja mittepõhjendatud väidete vahel.

Matemaatika on selles osas ideaalne, et matemaatikas ei võeta ühtki väidet tõena, kui ta pole enne põhjendatud ja tõestatud.

Võtame kasvõi sellise lihtsa näite nagu Pythagorase teoreem.

Kui meile lihtsalt väidetakse, et täisnurkses kolmnurgas a2+b2=c2, siis me võime seda lihtsalt uskuda või alternatiivina võime küsida tõestust. Õnneks on matemaatikas väidetel üldjuhul olemas tõestused ja põhjendused. Ja Pythagorase teoreemi saame tõestada üsna lihtsal viisil:

Pythag

Seega tekitab matemaatika inimeses harjumuse erinevaid väiteid kontrollida ja põhjendada.

Matemaatika vastandiks on selles mõttes religioon. Religioonis öeldakse meile, et me lihtsalt peame mingit asja uskuma ja kõik. Ja kui me ei usu, siis läheme põrgusse. Kasvõi Martin Luther on öelnud, et mõistus on usu suurim vaenlane.

Seal vahepeal on aga veel hulk võimalusi igasugustest väidetest, mille esitajad (nt poliitikud või müügimehed) tulevad ja räägivad meile targa ja veenva näoga, et asjad on just nimelt mingil konkreetsel viisil, aga nad ei põhjenda seda kuidagi! Või siis põhjendavad puudulikult.

Kui me oleme harjunud väidete kontrollimisel matemaatilise rangusega, siis saame ka:

a)Kontrollida, kas meie oponent esitab oma väiteid korrektselt .

b)Leida nendes väidetes vastuolusid.

Mõned näited, millega ma ise olen kokku puutunud:

Näide 1: homöopaatia. Võetakse mingi toimeaine, lahjendatakse seda veega pooleks ja loksutatakse. Siis lahjendatakse jälle ja loksutatakse. Ja nii näiteks 30 (või 60 või 200) korda järjest. Mida rohkem, seda uhkem. Matemaatiliselt saame kerge vaevaga aru, et tulemis pole tõenäoliselt enam mitte ainsatki esialgse aine molekuli, aga inimesed, kes matemaatikat ei tunne, ostavad ikka.

Näide 2: kinnisvarakrahh. Paljud inimesed väitsid tõsise näoga, et kinnisvarahinnad ainult tõusevad ja muud moodi ei olegi üldse võimalik. Ja teised uskusid, hoolimata sellest, et lihtne arvutus näitab, et selline kasv pole majanduslikult jätkusuutlik. Ja võtsid suuri laene eeldusel, et mõne aasta pärast müüvad oma korteri tohutu kasumiga maha ja maksavad laenud tagasi.

Näide 3: puhkuseosakud. Olen juhtunud paarile puhkuseosakute müügiüritusele, kus müügimees veenva näoga seletab, kui hea diiliga ikka tegemist on. Joonistab tahvlile arvusid ja “tõestab”, kui palju raha ma sellega ikka kokku hoian. Mina näen muidugi läbi, et ühes tulbas on arvud inflatsiooniga läbi korrutatud ja teises mitte, selle peale teeb kähku teist juttu. Aga kõrval inimesed ostavad ja kiidavad. Mõni aeg hiljem aga avastavad, kuidas hulk inimesi üritab eBayl meelehetilikult neist osakutest lahti saada.

Slide7

Ma näen siin saalis mitut matemaatikaõpetajat. Matemaatikaõpetajatelt küsitakse ilmselt tihti, et miks ma pean neid ülesandeid lahendama kogu aeg? Mis mul sellest päris elus kasu on?

Kehalise kasvatuse õpetajad panevad samas näiteks poisse kätekõverdusi tegema. Mis meil sellest päris elus kasu on? Kätekõverduste puhul on vastus küllaltki otsene – see teeb inimest tugevamaks ja ta jaksab päris elus paremini sooritada sarnaseid tegevusi, kus kätejõudu vaja läheb.

Matemaatikaülesannetel on samasugune efekt inimese aju treenimisel. Tegelikus elus koosneb minu enda töö pidevast ülesannete lahendamisest. Mõned näited sedalaadi ülesannetest:

-Hinnang, kui kaua mingi projekt aega võiks võtta

-Hinnang, kui palju me järgmisel kuul raha teenime

Need on puhtalt arvutuslikud ülesanded. Aga on ka selliseid ülesandeid:

-programm töötab praegu liiga keeruliselt – tehke ta lihtsamaks

-programm on aeglane, tehke ta kiiremaks

Ehk siis ülesanded, kus meil pole isegi mitte täpne valem teada, kuidas sellisele ülesandele üldse läheneda. Me peame ise välja mõtlema, millist valemit kasutada, milliseid parameetreid seal rakendada.

Ja siis on veel ülesanded nagu:

- Ma tahaksin, et sinu osakond teeniks rohkem raha

-Tee nii, et inimestel oleks sinu organisatsioonis parem töötada

Selliseid suureemaid ja väiksemaid ülesandeid tuleb minu ette iga päev ridamisi. Ja ainuke võimalus nendega hakkama saamiseks on omada piisavalt hästi ülesannete lahendamiseks treenitud mõistust, nii et ma saan  kiiresti võtta: ülesanne->lahendus, ülesanne->lahendus, ülesanne->lahendus.

Muuseas: vahet tuleb teha harjutusel ja ülesandel. Lihtsalt tulpades võrrandite lahendamine on harjutus. Tekstülesanne, kus valem pole ette antud, on oluliselt kasulikum!

Slide7

Paljud asjad matemaatikas on kasutatavad väga mitmel eri moel. Näiteks võrrandite lahendamine on osaks praktiliselt kõigist matemaatika rakendusaladest.

Kui me oskame mitmesuguseid erinevaid võrrandeid lahendada, on nad meile abiks igal pool, arhitektuurist ärijuhtimiseni.

Üks ja seesama matemaatiline MUDEL on kasutusel väga paljudes eri valdkondades.

Seega, matemaatika on nagu keeleõpe:

kui me õpime ennast mingis keeles väljendama, on meil võimalik kirja panna lõputult erinevaid mõtteid, üksikutest lausetest kuni paksude raamatuteni.

Ja kui me õpime matemaatika keelt oma elus kasutama, on meil samuti lõputult võimalusi seda erinevates kontekstides ära kasutada.

Slide7

Kokkuvõtteks:

-Maailm põhineb ühel või teisel viisil matemaatikal.

-Matemaatika mõistmine on võti maailma mõistmiseks (või vähemalt korrektseks mõistmiseks, on ka teisi filosoofiaid, mis annavad meile ebakorrektseid tulemusi).

 -Matemaatika harjutamine loob eeldused elus tekkivate probleemide lahendamiseks.

Sekka küsiti mult veel mitmesuguseid lõbusaid küsimusi:

Küsimus: kas Kuu peale on mõistlik maatükki osta?

Vastus: Igasuguse investeeringu puhul on meil tegemist matemaatilise mudeliga, mis peegeldab mingit laadi reaalsust. Mul on näiteks natuke Microsofti aktsiaid ja Brasiilia riigi võlakirju, mis peegeldavad vastavalt seda, kuidas Microsoftil ja Brasiilial tulevikus läheb. Kui neil läheb hästi, läheb ka minu investeeringul hästi, aga oluline on kasutada eelpool toodud usaldatavuse mõõdikuid ehk siis ise aru saada, kas vastav majanduslik mudel tegelikult paika peab või ei, mitte lihtsalt müügimehe juttu uskuda. Kuu majandusliku tuleviku osas olen skeptiline.

Küsimus: aga kas me saame tegelikult uskuda, et Martin Luther niiviisi ütles?

Vastus: Ainsad a priori usaldatavad väited on matemaatilised tulemused. Kõigi muude kohta kehtib usaldatavuse hinnang, mis on <100%. Kuna aga antud juhul oli tegemist minu jaoks usaldusväärse allikaga, hindan ma selle tsitaadi korrektsuse tõeväärtust kõrgeks.

Küsimus: kas armastus on ka matemaatilise mudeli järgi hinnatav?

Vastus: Armastus tähendab tegelikult seda, et mõni isik tundub meile subjektiivselt tohutult parem ja väärtuslikum kui teised. Loogiliselt võttes inimeste vahel muidugi nii suuri erinevusi ei ole. Bioloogiliselt soodustab armastuse olemasolu aga monogaamsete suhete tekkimist ja selle läbi liigi püsimist. Seega on armastamise võimelistel isenditel geneetiline eelis ja armastus kui fenomen on tekkinud loodusliku valiku tagajärjel. OLULINE: see ei tähenda, et armastus ei oleks hea ja tore. See, kui me suudame mingit fenomeni teaduslikult põhjendada, ei kahanda kuidagi selle emotsionaalset väärtust, täpselt nagu päikeseloojangu värvide füüsikaline selgitus ei tee seda kuidagi vähem ilusamaks :)

Küsimus: Inimesed mõistavad maailma praegu hoopis teisiti kui tuhat aastat tagasi. Kas meie praegune teaduslik mudel ei ole tuhande aasta pärast täpselt samamoodi aegunud kui praegu tuhande aasta vanune?

Vastus: Teadusliku meetodi eripära on see, et teaduslikud tulemused on falsifitseeritavad ja kolmandatel osapooltel peab olema võimalik nende kehtivust või mittekehtivust sõltumatult kontrollida. Tuhat aastat tagasi oli teadusliku meetodi alusel ära kirjeldatud väga väike osa maailmast, aga see osa, mis oli teaduslikult kirjeldatud, peab suures osas praegugi paika. Praegu on inimeste teaduslik arusaam laienenud ja ma olen optimistlik ka praeguste tulemuste säilimise osas tuhande aasta pärast.

One response so far

May 01 2009

Tarkvaraprojekti lõpuleviimine

Selle kevade projektijuhtimise loengute viimased materjalid!

Slaidid leiate siit. Audiosalvestus (r-click->save as): 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4.osa.

Seekordses loengus pärinevad mõned slaidid originaalis minu võimekatelt töökaaslastelt Siim Puskailt ja Andre Krullilt.

 Eelnevalt on juttu olnud mitmesugustest projektijuhtimise aspektidest – riskid, nõuded, inimesed.

Täna räägime viimasest väga olulisest aspektist – see on raha.

Ja siis võtame selle kõik kokku.

 

Rahal on ühiskonnal küllaltki oluline kultuuriline roll, mis kajastub ka näiteks paberrahade disainis.

 

Mõned rahad pole siiski selgelt kunstipäraselt kõige õnnestunumad.

 

Ameerika vabadussammas lõunas puhkamas!   
Mõnel pool arvatakse, et mõistus peitub habemes.

Selline etteulatuv habe jäi paraku ainult Aasia moeks.

Lõpuks pani see tüüp asjad paika.

Teistes kohtades leitakse jälle, et raha peal võiks olla võimalikult hirmuäratavad inimesed.

Kui kätte saan, tapan ära!

See on juba päris jube.

Siis on olemas rahad, mis näevad välja nagu värvipimeduse testid.

Või siis palavikuhallutsinatsioonid.

Diktatuuride rahadel on tihti sarnased jooned. Suur Vend jälgib!

Lihtne inimene (nagu meie!) suundumas kusagile, püstol käes. Tõenäoliselt tapma mõnda teist lihtsat inimest nagu meie, aga kes on meie silmis tehtud vaenlaseks või vaenlase käsilaseks.

Saddamil kasvab mingi asi pea seest välja, aga keegi ei julgenud talle seda ilmselt öelda.

Mõned rahad on lihtsalt mõistetamatud. Mis see on, kas äraraiutud haarmetega kaheksajalg?

Mida kauem ma seda vaatan, seda ebamugavamalt ma ennast tunnen.

 

http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2008/05/31/miks-mulle-meeldib-raha/

Iga projekt taandub lõpuks rahale!

 

Tihti loetakse kokku ainult arenduse aeg.

Ei tohi unustada ka teiste inimeste aega sinna juurde liita.

Igaühel oma tunnihind!

 

Kes on seda reklaami näinud?

 

http://www.youtube.com/watch?v=at_f98qOGY0

 

http://www.youtube.com/watch?v=WOsylvrwo3I

 

http://www.youtube.com/watch?v=jAasManZ6IA

Minu enda ajahaldus :)

No responses yet

Apr 01 2009

Meeskonnajuhtimine

Kolmas osa 2009 Projektijuhtimise loengutest.

Slaidid on siin. 2009 audiosalvestus: 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4.osa (right-click -> Save As).

2010 kursuse tarvis täiendatud loengumaterjalid:
Inimesed ja juhtimine,
Meeskonnad.

One response so far

Next »