Mar 27 2011
Kes veel ei tea, siis 6.aprillil toimub Pinu.ee kokkutulek, kus loodetavasti räägitakse mitmesuguseid huvitavaid asju. Võib-olla räägin ise ka midagi, kes soovib, võib minu teema üles hääletada (ja kes ei soovi, võib alla hääletada).
Ja kui on keegi, kes veel ei tea, mis on Pinu, aga tunneb huvi kitsamalt või laiemalt huvi programmeerimise vastu, saab muidugi liikmeks hakata.
Mar 24 2011
Viimasel ajal on mul poejärjekorras, koosolekut oodates või muus ajutises igavas situatsioonis saanud kombeks telefonist Youtube’i vaadata, märk ühelt poolt püsimatust iseloomust, aga teiselt poolt tänapäeva tehnoloogilistest võimalustest.
15 ja pool aastat tagasi läksin ma ülikooli ning sain endale oma esimese emailikonto. Interneti püsiühendust polnud siis praktiliselt kellelgi, mobiiltelefonid olid üksikutel rahameestel ja koduvideote tegemise võimalused olid sama haruldased.
Praegu aga on mul taskus vidin, mis võimaldab mul suvalises kohas olles vaadata miljonite inimeste tehtud koduvideoid. Peatugem ja mõelgem hetkeks, kui palju tuhandeid leiutisi on selleks viimase 15 aasta jooksul vaja läinud. Kas pole uskumatult äge, mh-ah?!?
Samas oli küllaltki vähe neid, kes oleks osanud midagi taolist ette ennustada. Võtan praegu siiski selle riski, et mängin hiromanti ja ennustan, mida toovad järgmised mitte ainult 15 aastat, vaid ka 50 ja enam. Erinevalt paljudest teistest nostradamuse-wannabe’dest katsun teha oma väited võimalikult konkreetseks, nii et neid oleks võimalik üheselt kontrollida – kas oli õige või mitte.
Ennustused põhinevad kolmel peamisel veendumusel:
Esiteks ma arvan, et jätkuvad järgmised eksponentsiaalsed trendid:
Teiseks muudavad edusammud IT-s võimalikuks uued leiutised biotehnoloogias ja geneetikas, mis omandavad mingil hetkel võtmetähtsuse inimkonna kui sellise arengus.
Kolmandaks ma arvan, et ennast keskkonnakaitsjateks maskeerida püüdvatel ludiitidel ning neomalthuslastel pole õigus, kui nad ennustavad peak oil’i jm ressursside lõppemisest tulenevaid tohutuid katastroofe, näljahädasid ja tsivilisatsiooni hukku ning peavad ainsaks väljapääsuks püksirihma radikaalset koomale tõmbamist ning tehnoloogia poolt inimeste elu kergendavatest hüvedest loobumist. Edusammud energeetikas aitavad meid ressursinappusest kenasti üle.
Samas pole ma nõus Ray Kurzweili jt ülioptimistidega, kes arvavad, et tehnoloogia võimsuse eksponentsiaalne areng tagab ka probleemide lahendamise aja eksponentsiaalse lühenemise. Paljud uued probleemid, mida meil tuleb lahendada, on samuti eksponentsiaalselt keerukamad, mistõttu nende lahendamise aeg jääb siiski lineaarseks või paraboolseks. Seetõttu on ka utoopilised arvamused, mille kohaselt geeni- ja nanotehnoloogia muudaks meie elu kardinaalselt juba järgmise 10-20 aasta jooksul. Kõik see tuleb, aga aega läheb pisut kauem.
Et mitte tühja juttu ajada, olen nõus nende paikapidavuse peale ka kihla vedama (luban ajalist täpsust kuni 30%).
2012 – Maailmas elab 7 miljardit inimest.
2013 – Eestis on 500 000 (praegu 369 000) Facebooki kontot, maailmas rohkem kui miljard (praegu 600M).
Kasvab kontode arv, mis ei kuulu konkreetsetele isikutele, vaid mitmesugustele ettevõtetele.
2014 – Facebooki konto olemasolu on eelduseks enamiku töökohtade saamisel, mis vajavad teiste inimestega laiemat elektroonilist suhtlemist.
2016 – Eestis on 650 000 Facebooki kontot, maailmas 1,5 miljardit.
Arvutid saavad kättesaadavaks rohkematele inimestele – Facebooki ülesseadmine saab esmakordsele arvutikasutajale üheks esimestest tegevustest.
2017 – Vähem kui 30 euro eest kuus saab Eestis osta kodust 2Gbit internetiühendust (praegu Starman 120Mbit).
Oluline eeldus mitmete järgmiste tehnoloogiate jaoks.
2019 – vähem kui 100 euro eest saab osta rohkem kui 30TB kõvaketast.
Nimetan seda tinglikult kõvakettaks, kuigi tegelikult seal ilmselt „ketast“ kui sellist ei ole – pigem on tegemist mingit laadi SSD-ga.
2020 – Maailma majandus on kasvanud vähemalt 90 protsendil viimase 10 aasta kõigist kvartalitest.
Majanduskasv muutub järjest enam uute tehnoloogiate põhiseks, tehnoloogia kiire areng hakkab sellega siluma tavapäraseid majandustsükleid.
2021 – Kommertsiaalselt on saadaval seadmed, mis võimaldavad meie elu täielikku audiovisuaalset salvestamist. Salvestustest on võimalik kõnetuvastuse, visuaalsete kujundite kirjeldamise või seal esinevate inimeste nimetamise abil otsida erinevaid sündmusi.
Salvestaja võiks olla sarnane bluetooth headsetile. Siin kuluvad hästi ära ka 100TB kõvakettad, mis selleks ajaks normiks on saanud.
Enam pole vaja midagi unustada või naisega vaielda, kuidas asjad tegelikult olid.
2022 – Geeniteraapiat on edukalt kasutatud enamiku (mõõdetuna surmajuhtumite põhjustajatest aastal 2010) pärilike haiguste raviks (sh soodumused vähi tekkeks).
See toob kaasa samasuguse revolutsiooni nagu omal ajal hügieen, antibiootikumid ja vaktsiinid, millest igaüks pikendas inimeste keskmist eluiga dekaadi võrra.
Suurimaks probleemiks pole siin mitte tehnoloogia areng, vaid regulatiivsed piirangud, mis takistavad selle kiiremat omaks võtmist. Miljonid inimesed surevad enneaegselt, kuna uutele raviviisidele ei anta piisavalt kiiret heakskiitu.
2023 – Eesti top 20 ettevõttest enamiku peamised infosüsteemid jooksevad riistvaral, mis ei asu Eestis.
Kohalik võrguadministreerimine ning baastarkvara paigaldus/hooldus on kaduvad elukutsed.
2024 – Virtuaalne reaalsus jõuab lõpuks mainstreami (10+ % arenenud riikide kodudest), pakkudes esialgu küll vaid visuaalset ja audiaalset kogemust.
Selle asemel, et nt videomängu ekraanil jälgida, tunnetad sa end tõepoolest ise mängus sees olevana.
2025 – Tüüpilises kodutarbijale müüdavas arvutis pole liikuvaid osi.
Vähem müra, suurem töökindlus. Kõvakettad on asendatud SSD-ga, optiliste ketaste asemel downloaditakse kõike internetist ning energiasäästlikumad protsessorid võimaldavad ventilaatorite ärajätmist.
2026 – inimeste keskmise kuusissetuleku eest saab osta rohkem elektrienergiat, leiba, vasktraati ja kinnisvara kui aastal 2011. Keskmine energiatarbimine inimese kohta on kasvanud. Kehtib nii Eesti kui maailma kohta.
Vasktraat pole mõistagi väärtus omaette, vaid illustreerib põhiliste ressursside odavnemist võrreldes meie võimalustega.
2027 – 1000 euro eest saab osta 100 TFLOPSi arvutusvõimsust.
Praegu saavutatakse superarvutites umbes 20 korda nii palju. Moore’i seadus on aeglustunud, kuid rühib edasi.
2028 – Tuumaenergia moodustab maailma elektritootmisest >16% (praegu 14%).
Kuu aega tagasi oleksin ma selleks tähtajaks pakkunud 5 aastat varasemat aega, kuid hiljutised õnnetused Jaapanis tekitavad mõneks ajaks ilmselt paanikat, mis arengut aeglustab.
Samas on tuumaenergia ainus energialiik, mis pakub piisavalt suurt energiatihedust, mis on vajalik tulevikus üleskerkivate inseneriprobleemide lahendamiseks, mis on omakorda vajalikud inimkonna mitmesugustele suurtele küsimustele vastamiseks, alates mageveepuudusest kuni suurte ehitusprojektideni.
2029 – ITER alustab reaalset elektrienergia tootmist.
Loodetakse küll kiiremat, aga ma olen natuke pessimistlikum.
2030 – Inimestel on võimalik kogeda „perfektset“ virtuaalset seksi nii inim- kui virtuaalse partneriga.
Kogemuse kvaliteet võrreldes klassikalise seksiga on nagu HD videokõnel tavapärase jutuajamisega, haarates samas kõiki meeleorganeid.
2031 – Maailmas elab 8 miljardit inimest.
Kaheksas miljard tuleb juba mõnevõrra aeglasemalt kui seitsmes.
2032 – Microsoft on endiselt alles ja tema käive on vähemalt 80% 2010 aasta käibest (62 mld USD).
Hämmastavalt sageli kohtan väiteid, mille kohaselt peaks MS kohe pankrotistuma vms.
2033 – Inimesed tegelevad rohkem virtuaalse kui tegeliku seksiga.
Kui ma sellest räägin, siis paljud arvavad, et küll see on kurb. Kui paarkümmend aastat tagasi oleks öeldud, et inimesed hakkavad saatma rohkem e-kirju kui tavalisi kirju, või et MSNis kulutatakse rohkem aega kui inimestega näost näkku suheldes, oleks ka seda väga hirmsaks peetud.
Samas annab see ilmselt viimase matsu juba mõnda aega lagunevatele perekondlikele struktuuridele.
2035 – Aju skaneerimise tehnoloogia võimaldab jälgida üksikute neuronite tegevust.
Eeldustehnoloogia järgnevatele põrutavatele sammudele. Eeldab omakorda edusamme IT-s ja nanotehnoloogias.
2036 – Keskmine eeldatav eluiga (sünnil) maailma pikima elueaga riigis on 90 aastat (Jaapanis praegu 82).
20. sajandil tõusis eluiga eelkõige tänu laste suremuse vähenemisele. Vahepealsed edusammud tulevad raskemalt (st inimeste keskmine eluiga kasvab aeglasemalt), kuni biotehnoloogiline revolutsioon jõuab küpseda.
2037 – vähem kui 100 euro eest saab osta rohkem kui 10PB kõvaketast.
Üks eeldus tulevikus võimalikuks saavale teadvuse üleslaadimisele.
2038 – Sündimus maailmas ei ületa 12/1000 elaniku kohta (praegu 19). Omavahel ametlikult abielluvad vähem kui pooled inimesed.
2039 – Arvutid usaldatakse kiirteel iseseisvalt autosid juhtima.
Tehnoloogia, mida on kaua ennustatud, aga ma arvan, et see varem ei saabu.
2040 – Maailma majandus on kasvanud vähemalt 95 protsendil viimase 20 aasta kõigist kvartalitest.
2041 – inimeste keskmise kuusissetuleku eest saab osta rohkem elektrienergiat, leiba, vasktraati ja kinnisvara kui aastal 2026. Keskmine energiatarbimine inimese kohta on kasvanud. Kehtib nii Eesti kui maailma kohta.
2042 – Maailma elanikkond jõuab 8,5 miljardini, edasi jätkub aeglane kasv, mis läheneb asümptootiliselt 9 miljardile.
2043 – Leiutatakse biotehnoloogiline meetod, mis võimaldab süüa ükskõik kui palju, ilma seejuures paksuks minemata.
See toob kaasa samasuguse murrangu inimeste käitumises nagu omal ajal rasedusvastaste vahendite leiutamine.
2044 – Edusammud aju skaneerimisel võimaldavad „mõtete lugemist“ – verbaalse info kandmist ajust otse arvutisse.
Ajju siirdatakse selleks vastav kiip, mis on juhtmeta ühenduses arvutivõrguga.
2046 – Majapidamisrobotid jõuavad lõpuks tasemele, kus nad suudavad 90% ajast autonoomselt kodu korras hoida.
Veel üks asi, mida on kaua ennustatud, aga mis on palju raskem probleem, kui enamasti arvatakse.
2048 – 1000 euro eest saab osta 10 PFLOPSi arvutusvõimsust.
Seda ei suuda praegu ka ükski superarvuti. Areng on aeglasem kui viimase 20 aasta jooksul, kuid siiski kiire, võimaldades peagi inimaju simuleerimist.
2050 – Esimene kommertslik termotuumaelektrijaam.
2051 – Geeniteraapiat kasutatakse rohkem kui 20 protsendil maailma elanikkonnast, mis võimaldab nende eluea aktiivset pikendamist.
Loodan elada selle ajani.
2052 – Keskmine eeldatav eluiga (sünnil) maailma pikima elueaga riigis on 100 aastat.
Biotehnoloogia mõjutab inimeste eluiga järjest otsesemalt. Areng muudab eeldatava eluea arvutamise sünnil küll järjest kahtlasemaks.
2053 – Inimese ajju on võimalik paigaldada „kaasprotsessor“, mis võimaldab formaalloogiliste arvutuste ning arutluste läbiviimist.
See on ilmselt kõige tähtsam ennustus. Inimaju otsene integratsioon elektroonikaga annab inimvõimete arengule sama tugeva tõuke kui kunagi kõne leiutamine. Kaasprotsessor võimaldab nt Excelis võimalike arvutuste peast sooritamist – hiiglaslik efekt paljude peaga töötavate inimeste jaoks, mis võimaldab järgmiste leiutiste tegemist juba veel kiiremini ja efektiivsemalt.
Evolutsiooniliselt on inimesel kujunenud välja:
- Tugev ohutaju – mitmesugustele kujuteldavatele ja tegelikele ohumärkidele reageeritakse üliaktiivselt, sest muidu poleks ürgajal saanud ellu jääda. Tänapäeval põhjustab see muuhulgas mitmesuguseid foobiaid, olgu siis ämblike või tuumaenergia ees, ning muudab samuti võimalikuks inimeste kerge manipuleerimise hirmutamise teel.
- Ahnus ja isekus. Kellel oli suurem nui ja rohkem nahkasid koopas, sai paremini sugu teha ja oma geene edasi anda. Inimene tajub intuitiivselt omakasu võimalusi.
- Mustrite tajumise (pattern matching) võime, kujunenud välja eelkõige teiste inimeste näoilmete ja kehakeele tajumiseks – kas võib usaldada või ei?
- „Sotsiaalne loogika“ – võime ära õppida suurel hulgal reegleid selle kohta, mida „tohib“ ja „ei tohi“ teha. Reegleid endid antakse edasi sotsiaalselt, põlvest põlve, neid omandatakse eelkõige jäljendamise teel. Reeglid ei pruugi muutunud ühiskonnas enam üldse asjakohased alla, aga neid omandatakse inertsist edasi.
Nendes mainitud valdkondades on aju ülivõimas, praegu veel pikalt ees parimast tehisintellektist. Samas formaalsele loogikale ja algoritmilisele mõtlemisele pole ajus kohta jätkunud, kuna seda ei läinud ürgajal eriti vaja. Kui ma tahan näiteks peast võrrandit lahendada või arve korrutada, suudan meeles hoida vaid ühekohalise arvu muutujaid, ülejäänu tuleb paberile kirjutada, arvuti jaoks naeruväärne piirang.
Piirangust üle saamine muudab aju tohutult võimsamaks ja järgmiste leiutiste loomise lihtsamaks.
2054 – Maailma keskmine sündimus ja suremus on alla 10/1000 elaniku kohta.
Eestis praegu mõlemad umbes 11,8.
2055 – Telomeeride lollikindel taaspikendamine ning tehisensüümidel põhinevad teraapiad võimaldavad peatada kudede vananemise.
Loodan elada ka selle ajani 
2056 – inimeste keskmise kuusissetuleku eest saab osta rohkem elektrienergiat, leiba, vasktraati ja kinnisvara kui aastal 2041. Keskmine energiatarbimine inimese kohta on kasvanud. Kehtib nii Eesti kui maailma kohta.
Pärast seda on inimeste majanduslik ja sotsiaalne käitumine nii palju muutunud, et konkreetsemaid ennustusi on raske teha.
2060 – Termotuumaenergia moodustab >1% maailma elektritootmisest.
Kehtivad samad argumendid nagu tavapärase tuumaenergia puhul, aga ilma tuumaenergia suurte probleemideta (eelkõige jäätmete ladustamine).
2065 – Maailma majandus on kasvanud vähemalt 98 protsendil viimase 25 aasta kõigist kvartalitest.
2067 – Enam kui 5% maailma elanikkonnast on „täiustatud“ ajuga, kandes seal mõtlemist abistavat kiipi.
See tähendab ilmselt senitundmatute sotsiaalsete vahede tekkimist. Inimene arenes loomadest edukamaks tänu oma suuremale mõtlemisvõimele, samamoodi areneb homo electronicus edukamaks kui homo sapiens.
2070 – Inimestele on võimalik siirdada nanotehnoloogial põhinevaid kunstlikke vereliblesid, mis on suurema hapnikutarnimise võimega kui looduslikud verelibled.
Teraapia järel suudab iga inimene Everesti otsa ronida või 2 tunniga maratoni joosta.
2073 – Nanotehnoloogia võimaldab kudede uuendamist. Saavutatakse inimkeha praktiline surematus.
Kuidagi pean ju oma kihlveovõidud sisse kasseerima
2076 – Termotuumaenergia moodustab >10% maailma elektritootmisest.
Energiat kasutatakse muuhulgas merevee magestamiseks laias ulatuses ning hüdropoonilise põllumajanduse edendamiseks, mis tagab rikkaliku toidu kõigile maailma elanikele.
Samuti on tagatud odav energia muude tehniliste projektide läbiviimiseks ning mistahes kaupade tootmiseks vajalikus koguses.
2077 – On võimalik inimteadvuse ülekandmine puhtalt elektroonilisse keskkonda (mind uploading).
See vastab minu meelest ka küsimusele, millal suudab masin läbida Turingi testi. Puhtalt elektrooniline mõistus ei sünni mitte iseenesest, vaid integratsiooni tulemusel inimmõistusega.
2085 – Tehisintellekt / virtualiseeritud inimmõistus tegeleb pideva enesetäiustusega, lüües pidevalt seniseid arvutusvõimsuse rekordeid.
Sellisel tasemel mõistus ületab minu praeguse mõistuse samavõrra kui minu mõistus ületab ahvi oma.
Seetõttu muutub ka edasine ennustamine kasutuks.
PS Lahe kontseptsioon tulevikuseadmest: http://petitinvention.wordpress.com/2008/07/12/future-of-mobile-search-power-of-visualization/
Mar 15 2011
Viimase paari nädala üks kõige poleemilisemaid IT-teemasid Eestis on kahtlemata valimistulemuste (mitte)näitamine, mida, kuidas ja kui palju on võimalik ning praktiline testida jt seonduvad küsimused. PostgreSQL leidis leidis endale ootamatult koha mainstream meedia sõnavaras ja igaühel on oma arvamus või ka mitu.
Vaidlejad kipuvad jagunema kahte leeri:
Ühel pool on need, kes väidavad, et sellise probleemi tekkimine oli üldse absurdne, oleks pidanud palju rohkem ja põhjalikumalt testima, stsenaariume läbi mängima jne. Nende iseloomulik tsitaat on: “kui mina midagi sellist teeksin, siis ma teeks küll palju paremini”.
Teisel pool on inimesed, kes on ilmselt ka ise sarnaselt põletada saanud ning võtavad tagasihoidlikuma positsiooni. Nendelt kuuleb väiteid stiilis: “teatud klientidega ongi väga raske”, “kõik konfiguratsioonid polegi saavutatavad” või “muidugi tahaks me ka paremini teha, aga elu seab omad piirangud” jne (tegemist pole muuseas üldse valimiste või Helmesega seotud rahvaga).
Minu meelest ei taba kumbki pool probleemi tegelikku iva. See, et tarkvaras esineb probleeme, on teatud määral paratamatu. Iga projekt on mingis mõttes uus, igal tarkvaratükil on müriaad sõltuvusi, igas konfiguratsioonis on nendest sõltuvustest erinev kombinatsioon jne. Me võime asju testida kuitahes palju, alati on garanteeritud mingid ootamatused, vähemalt ma ise pole osalenud veel üheski projektis, kus pärast asja valmimist poleks olnud põhjust käega otsaette lüüa ning mõne detaili tähelepanuta jätmise pärast oma taipamatust kiruda.
Lahendus ei peitu mitte selles, et kivist vett välja pigistada ja testmaatrikseid tuhandekordistada, vaid selles, kuidas tekkivatest probleemidest võimalikult valutult üle saada. Miks valimistulemused nähtavale ei tulnud, seda mina ei tea. Võibolla oli tõesti tegemist kriminaalse lohakuse ja puuduliku testimisega, aga võibolla siiski mingi konfiguratsiooni iseärasusega, mida polnud varem võimalik isoleerida.
Aga kui probleem ilmnes, oleks kindlasti olnud võimalik leida parem lahendus, kui järjekindlalt lubadusi anda, et “15 minuti pärast saab korda” ja samas uuesti ning uuesti sama reha otsa kukkuda. Kuna algandmed olid vähemalt laias laastus teada, oleks saanud üles visata kasvõi Exceliga tehtud staatilise pildi, mida iga paari minuti tagant värskendada ning keegi poleks probleemi tähelegi pannud. Suurim ebaõnnestumine oli siin võimetus outside the box mõelda ning eristada probleemi kriitilist osa (telekas ei muutu peamised numbrid) vähemtähtsast (andmebaas ei vasta päringutele piisavalt hästi).
Enamik IT-ettevõtteid annavad inimestele värbamisel suhteliselt otseseid ja igavaid katseülesandeid: progeda selline veebikomponent, disainida taoline andmebaasimudel jne. Selle tulemusel saame inimesed, kes suudavad lahendada tüüp-probleeme, aga ootamatuse ees tõstavad käed püsti. Samas, nagu ülal postuleeritud, on ootamatused ainus asi, mida kindlasti oodata võib.
Selline intervjueerimise viis testib faktide mäletamist, aga mitte mõtlemist.
Samas Microsoft ja ka mitmed teised ettevõtted on tuntud oma värbamiskultuuri poolest, kus rõhutakse eelkõige inimeste taiplikkusele ja probleemide lahendamise oskusele, vt kasvõi raamatut How Would You Move Mount Fuji. Küsimus seisneb siis selles, et kuidas Fuji mägi teise kohta nihutada. Sarnased pealtnäha programmeerimisega mitteseotud küsimused on nt “hinnata, mitu bensiinijaama on USA-s”, vt lähemalt nt Joeli asjakohasest artiklist.
Oluline on rõhutada, et Fuji mäe küsimuse puhul pole tegemist mingi tõmbekaga, vaid täiesti tõsise probleemipüstitusega, mis testib kandidaati oskust asjaoludesse süüvida, täpsustavat infot hankida (Miks on vaja nihutada? Kui palju on vaja nihutada? Millised ressursid meil kasutada on?) ning rasketele probleemidele loomingulisi lahendusi (tehnoloogia, tööjõud, poliitilised probleemid, jne jne) leida.
Kuna ma ise olin juba koolis suur ülesandelahendaja, on see lähenemine mulle muidugi imponeerinud. Siiski võin kätt südamele pannes öelda, et harjumus katsuda ka kõige keerulisemates või absurdsemates situatsioonides lahendusi leida on mind karjääris aidanud rohkem kui ükski tehniline fakt või oskus.
PS Kirjutasin need näited enne maavärinat, mis terve Jaapani koos Fuji mäega kaks ja pool meetrit paigast nihutas. Oh well.
