Archive for January, 2016

Jan 15 2016

Külma sõja aegse tuumarünnaku mõjud Eestile

Published by Targo under Maad ja rahvad

(Sellel artiklil pole tarkvaraga midagi pistmist peale selle, et tarkvara abil saab tänapäeval hästi andmeid analüüsida ja visualiseerida)

2007.aastal külastasin ma Arizona osariigis Titan kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide muuseumi. Väljapanek on seal muljetavaldav, eriti jäid mulle meelde hiigeljämedad vedrud, millega maa-alune juhtimiskeskus ümbritsevast kivimpinnasest eraldatud on, et lähedase tuumalöögi peale mitte puruneda. Giidiks oli endine raketiväelane, rääkisin temaga paar sõna, et mina ka ex-Soviet ja võibolla oli see rakett kunagi just minu pihta sihitud. Ja eks Eestistki oldi valmis imperialistide pihta tuld andma.

See oli kõik siiski niisama teoretiseerimine. Hoopis õõnsam tunne tuleb aga kõhtu, kui päriselt lugeda militaarstiilis formaaditud masinakirjas dokumenti, kus mitmemegatonniste pommide sihtmärkide nimekirjas on Haapsalu, Võhma, Rakvere, Tartu.

Nimelt avalikustati USAs eelmise aasta lõpus dokumendid, kus on muuhulgas ära toodud mitmesuguste sihtmärkide nimekirjad. Nimekirjad olid koostatud aastal 1956, eesmärgiga saavutada aastaks 1959 nende ründamise täielik võimekus (mis ka saavutati).

Uudist mainis lühidalt ka Päevaleht, kuid kahjuks oli sealne info eksitav. Peamise allikana kasutas Päevaleht kaarti, kus on ära toodud top 20 strateegilist sihtmärki, millest 13.kohal asus Tartu Raadi lennuväli. Siit tehti ekslik järeldus, et rohkem neid polnudki. Tegelikult oli esimese järgu strateegilises nimekirjas enam kui 1100 sihtmärki, millest ma loendasin Eestis asuvateks 16 (number nime ees tähistab prioriteeti üldnimekirjas):

13 – Tartu
78 – Pärnu
103 – Paldiski/Vasalemma (Ämari baas)
152 – Paldiski/Klooga
231 – Tallinn/Lasnamäe
236 – Mõnnuste (Saaremaal)
296 – Rakvere
297 – Haapsalu
351 – Tallinn/Ülemiste
371 – Kuusiku
379 – Tapa
526 – Võru
571 – Kuressaare
940 – Võhma
1010 – Põltsamaa
1105 – Valga
Valikuloogika on lihtne. Ballistilisi rakette oli vähe ja nad ei olnud veel kuigi praktilised. Pommide peamiseks “tarnevahendiks” olid lennukid, USA-l eelkõige B-47 ja B-52. Kuna Nõukogude poolel oli põhilöögirusikaks samuti lennuvägi, moodustasid esimese nimekirja lennuväljad ning muud lennuväe toimimiseks vajalikud objektid – kumb kumma esimesena rivist välja lööb.
Vaata ülaltoodud väljavõtet sihtmärkide nimekirjast – pärast kohanime on seal kaks arvupaari. Esimene on viide ühele teisele (endiselt salastatud) dokumendile, millest arvatakse, et seal on veel täiendavat infot sihtmärkide kohta. Teine on geograafiline laius- ja pikkuskraad, mille saab jagada kraadideks ning minutiteks. On tähelepanuväärne, et asukohad on antud kaareminuti (ehk kilomeetri-paari) täpsusega. Ma ei tea, kas kusagil olid ka täpsemad koordinaadid, aga dokumendis on kirjas, et pommitajate CEP (circular error probable ehk raadius, kui palju arvestati, et pomm võib märgist mööda minna), oli 900 meetrit, ballistiliste rakettide oma 2 meremiili (3,7km). Seepärast tehti vesinikupommid oluliselt võimsamad kui need, mida tänapäeval kasutatakse. Kui kaasaegsed Minuteman raketid kannavad mõnesaja kilotonniseid lõhkepäid, siis 1950.aastate MK15, MK27 ja MK36 pommid olid poolteist kuni 10 megatonni. Põhimõtteliselt tähendab see, et Raadi lennuvälja ründamise tagajärjel kadunuks kaardilt ka kogu Tartu.
Aastal 1956 oli USA-l selliseid pomme kokku natuke alla 10 tuhande, aastal 1960 üle 20 tuhande. Pommide valiku osas olid võimsaimad pommid ette nähtud just lennuväljade jaoks (enamik Eesti sihtmärkidest). Nõukogude Liidu satelliitriike sooviti mingil määral säästa, aga Eesti osas polnud vahet, saanuksime täie rauaga.
Võttes aluseks toonastest vesinikupommidest keskmise, 3,9 megatonnise MK15, saame Eesti sihtmärkidest järgmise kaardi.
Igal plahvatusel on toodud viis kontsentrilist ringi, mis tähistavad vastavalt:
- Plahvatuse tulekera
- 500 rem radiatsiooni ala (üldiselt fataalne)
- Praktiliselt kõik hooned purunevad
- Hooned, mis pole spetsiaalselt kindlustatud, purunevad. Raudbetoonist konstruktsioonidel võivad metallosad paika jääda, kuid lööklaine pühib vaheseinad minema, samuti hoones olevad inimesed.
- Inimesed, kes pole varjatud, saavad tugevaid põletushaavu, tekivad tulekahjud.
Selliseid kaarte saab koostada Nukemap saidil, kus on ka metoodika ära selgitatud, kuidas nende ringide suurust arvutatakse.
Et saavutada militaarsihtmärkide võimalikult efektiivset kahjustamist, oleksid plahvatused toimunud maapinnal (ground burst), mitte õhus, mis tähendanuks suure radioaktiivse pilve õhku paiskumist. Mõju keskkonnale sõltuks tuule suunast ja kiirusest, üks näide on toodud siin:
See on ainult ühe pommi tagajärg, tuleb arvestada, et ümbritsevatele piirkondadele langenuks neid veel kümneid. Radiatsiooni mõju inimestele on keeruline üheselt hinnata. Üldiselt loetakse fataalseks 600 rad või enam, 200 rad põhjustab tugevat radiatsioonitõbe, mõnikümmend suurendab oluliselt vähiriski. Oht sõltub sellest, kui kaua radiatsiooni käes viibitakse ehk kui palju kiirgust jõuab neelduda. Paar nädalat soovitati keldrist üldse mitte välja tulla.
Pärast eelkõige lennuväe võimekusele suunatud esimese laine rünnakut oli kaks võimalust. Kui emb-kumb on alla andnud, olnuks sõda läbi, vastasel korral oleks järgnenud teine rünnakufaas: vastase sõdimisvõime “süstemaatiline hävitamine”. Selleks oli koostatud teine sihtmärkide nimekiri (lingi taga ainult väljavõte, mitte täielik nimistu), kus olid olulisemad tööstuslinnad ning nendes asuvad konkreetsed objektid.
Linnadel oli samuti prioriteedijärjekord, 1. Moskva, 2. Leningrad, …, 34. Tallinn. Lisaks ka Varssavi, Budapest, Ida-Berliin, paljud linnad Hiinas jne. Kokku üle tuhande linna. Mitu pommi spetsiaalselt Tallinnale mõeldud oli, on natuke ebaselge, sest lähestikku asuvaid objekte võis hävitada ka ühe pommiga. Linnade jaoks olid mõeldud väiksemad, MK6 pommid võimsusega kuni 160 kilotonni.
Geograafiliste koordinaatidena on antud viis punkti, üldiste objektide nimekirjas 28 kirjet. Kolmekohaline arv sihtmärgi ees tähistab objekti tüüpi. Tallinna puhul olid objektitüüpideks:
- Õhujõudude kontrollkeskus
- Põllumajandusvarustus
- Naftatöötlus
- Väävelhape
- Sadam
- Laevaremont
- Allveelaevabaas
- Raadio ja televisioon
- Vedelkütusehoidla
- Valitsuskeskus
- Sõjaväeladu
- Sõjaväegarnison
- Mereväestaap
- Elanikkond :(
Erinevalt esimesest lainest pidi teine laine kasutama õhus toimuvaid plahvatusi (airburst), mis annavad Tallinna jaoks järgmise kaardi:
Kokkuvõttes, kui keegi arvab, et praegu on elu kuidagi ohtlik ja maailmas asjad kehvasti, siis vaadake neid materjale ja tänage õnne, et sellised asjad teoks ei saanud.

One response so far