Apr 01 2009
Meeskonnajuhtimine
Kolmas osa Projektijuhtimise loengutest.
Slaidid on siin. Audiosalvestus: 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4.osa (right-click -> Save As).
Seekordses loengus pärinevad mõned slaidid minu taipliku kolleegi Ivo Mägi sulest.

Räägin teile kõigepealt ühe loo.
Üks kõige ohtlikumaid olukordi inimese jaoks on lahing sõjas. Piirkond on täis suurt kuumust, ohtlikke aineid, ülehelikiirusega ringi lendavaid metallitükke jne.
Samas, kõige olulisem mõjutaja inimese elus on enesealalhoiuinstinkt. Seega, kui sõduritel on vaja näiteks üle mingi lagendiku rünnaku joosta, on see nende jaoks kõige loomuvastasem asi maailmas.
Sellegipoolest, kui antakse vastav käsk, siis sõdurid tõusevad püsti ja jooksevad üle selle lagendiku.
Miks?
Peamiselt sellepärast, et neisse on pikkade ja raskete õppuste kestel sisse drillitud absoluutne sõnakuulamine. Nad teavad, et käsk on vanem kui meie ja et nende enda elu pole suures plaanis oluline. USA merejalaväelastel pole lubatud kasutada sõna “mina”.
Põhiväljaõppe käigus õpivad sõdurid oma ülemust kartma rohkem kui surma. Sest ülemus on suur ja hirmus (nagu mina). Ülemus ütleb, et jookse ja sõdur jookseb. Ütleb, et lama ja sõdur lamab. Ütleb, et lenda ja sõdur vehib kõigest hingest kätega, et lendu tõusta.
Paljudele tsiviilelu organisatsioonijuhtidele meeldiks oma organisatsiooni samamoodi juhtida. Et aina käsuta ja kõik kohe teevadki nii, isegi kui see nende isiklikele huvidele või enesealalhoiule vastu käib.
Paljud proovivadki nii teha. Paraku küll mitte väga edukalt. Sõjaväes pole sõduril kusagile pääsu – kui ta jalga laseb, siis püütakse ta kinni, pannakse vangi või lastakse maha. Tsiviilelus saadetakse nõme ülemus aga varem või hiljem pikalt või siis lihtsalt ignoreeritakse teda.
See suhtumine on tegelikult väga levinud, mul on endal ka tihti kiusatus olnud karmi käsutamise abil probleeme lahendada. Ja kui ma kunagi oma vennale rääkisin, et minu tiimi liikmete töö tulemused ei vasta alati päris sellele nagu ma soovisin, oli tema esimeseks reaktsiooniks: kas sa nende suhtes mingeid sanktsioone ei saa rakendada?
Vabandust, vennas, see asi pole paraku nii lihtne.

Kui ma selle habeme ära võtan, siis mina olen endiselt mina.
Tänane loeng on eelkõige inimeste juhtimisest. Suure tõenäosusega te kõik ei hakka oma karjääri jooksul inimesi juhtima, aga üsna kindel on, et keegi hakkab teid ennast juhtima ja siis on hea teada

Kui paljud siin ruumis on suitsetajad? Kas see, et ma seda pilti näitan, paneb teid suitsetamist maha jätma?
Hoiatava näite sellest, kuidas väline halvaga ähvardamine ei aita, leiame tegelikult meditsiinist. Südameoperatsioonil käinud inimesi hoiatatakse üldjuhul, et kui nad oma eluviise (olgu siis liigse söömise, joomise, suitsetamise vms osas) ei muuda, siis nad surevad varsti ära. Kui paljud inimesed aga tegelikult ennast parandavad? Selgub, et 2 aastat pärast operatsiooni on 90% patsientidest tagasi endiste harjumuste juures!


Aga kõigepealt sellest, keda meil üldse ühte projekti vaja on. Järgmised slaidid olid mul juba esimeses loengus ka, aga kordamine kulub ära.



http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2008/03/02/staarid/









Audiosalvestuse 1. osa lõpp.

http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2008/09/24/arendajate-arengust/

Uus arendaja tuleb projekti, ta ei kata veel oma ruudukest täielikult ära.

Teised arendajad, analüütikud, testijad peavad teda abistama.

Aja möödudes saab abi vajajast abi andja, inimese kompetents kasvab.




http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2009/01/15/tagasiside-andmisest-ja-saamisest/

Lugu seitsmest ahvist. Kuulake audiosalvestust J






http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2008/06/06/eduka-projekti-retsept/

Audiosalvestuse 2. osa lõpp.




http://www.targotennisberg.com/tarkvara/2008/02/25/programmeerija-produktiivsus-i/















Audiosalvestuse 3. osa lõpp.













