Mar 24 2008

70 küsimust

Published by Targo at 7:58 am under Analüüs, Juhtimine, Kliendid

question.jpg

Eelmises postituses sai mainitud, et iga sisuka lause kohta on võimalik küsida 70 erinevat küsimust, mis kõik annavad lisainformatsioonikillukesi, mille põhjal on palju prem mitmesuguseid otsuseid vastu võtta.

Selline lähenemine on osa täpsusküsitlemise (Precision Questioning) metoodikast, kus vestlust suunatakse lühikeste konkreetsete küsimuste ja vastustega. Erinevalt tavalisest diskussioonist, kus vastaja kontrollib, kui palju ja millist infot edastada, kontrollib vestlust küsitleja. Lühikesed küsimused/vastused:

  • Võimaldavad vastajal probleemi paremini läbi mõelda
  • Lasevad küsijal probleemi samm-sammult uurida
  • Ei ujuta küsijat liigse infoga üle
  • Lasevad küsijal esitada lisaküsimusi

Vaatleme nüüd järgmist näidet: projektijuht Joosep tormab sisse ja edastab klient Kustavilt järgmise hädasõnumi: “Süsteem ei skaleeru ja kukub kogu aeg kokku!!!
Milliseid küsimusi oleks meil täpse tegevuskava koostamiseks võimalik küsida? Hea lugeja võib paberile kirja panna, mitu küsimust ta kokku saab :)  

NB: Oluline on vahet teha täpsetel ja ebatäpsetel küsimustel. Täpsed küsimused hoiavad vestlust laiali valgumast, allpool on näiteid nii täpsetest kui ka ebatäpsetest küsimustest.

PQ metoodikas jagatakse küsimused seitsmesse kategooriasse, hea küsitleja leiab vähemalt 10 küsimust igast kategooriast.

decision.jpg

1. Metaküsimused (kas probleem on uurimist väärt?)

Näiteid ebatäpsetest küsimustest:
1. Kes me peame sellest praegu rääkima? (Joosepi arvates kindlasti peame)
2. Kellele see korda läheb? (Joosepile ilmselgelt läheb)

Näiteid täpsetest küsimustest:
1. Mida me tahame kohe praegu selle vestlusega saavutada?
2. Kui kiire selle probleemiga on?
3. Kui tähtis see muude probleemide kõrval on?
4. Kui palju aega me saame selle arutamisele kulutada?
5. Kas mina olen õige inimene sellega tegelemiseks?
6. Kelle me veel peaksime siia kutsuma, et asja arutada?
7. Kelle probleemi me katsume lahendada? (Kustavi? Joosepi? Minu?)
(Teiste kategooriate küsimuste vahepeal)
8. Kas me keskendume õigele probleemile?
9. Kas meil on vaja vahepeal järele mõelda?
10. Kas me läheneme probleemi tuumale?

clarification.gif

2. Selgitavad küsimused

Näiteid ebatäpsetest küsimustest:
1. Mismõttes? (laialivalguv)
2. Mida tähendab “kukub kokku”? (avab ukse pikale seletusele, mis väljub üks küsimus/üks vastus raamidest)

Näiteid täpsetest küsimustest:
1. Kas skaleerumise all on mõeldud horisontaalset või vertikaalset skaleerumist?
2. Kas kokkukukkumise all on mõeldud crashi, hangumist, aeglast reageerimist või midagi muud? (valikvastustega küsimused on üldjuhul paremad avatud küsimustest)
3. Millal see juhtus?
4. Kus see juhtus?
5. Kui tihti see juhtub?
6. Mis on trend?
7. Kui kaua probleem on kestnud?
8. Millist versiooni nad kasutavad?
9. Mis on kasutatavate masinate parameetrid?
10. Joonista graafik, kus on näidatud jõudluse sõltuvus mõjuritest (eeldab, et me oleme põhjuste kategooriast juba ühtteist küsinud)

assumption.jpg

3. Küsimused eelduste kohta

Eeldus tähendab antud kontekstis midagi, mille tõesus on vajalik selleks, et esialgne väide oleks tõene.

Näiteid:
1. Kas tegemist on viimase, meie poolt toetatava versiooniga? (oluline eeldus, mille ignoreerimine tihti palju aega kulutab)
2. Kas süsteemi kasutatakse sihtotstarbeliselt?
3. Kas probleem on tegelikult meie süsteemis või sellest väljaspool?
4. Kas nende mõistes skaleeruvus on tegelikult mõõdetav?
5. Kas skaleeruvus sellest punktist edasi on oluline?
6. Kas tegemist on ühe konkreetse probleemi või mitme kokkusegatud probleemiga?
7. Kui põhjuseid on mitu, siis kui palju neid on?
8. Kas nende probleemide (või põhjuste) koos vaatlemine omab mõtet?
9. Kas kliendi definitsioon skaleerumisest/kokkukukkumisest on sama, mis meie oma?
10. Milline on nende definitsioon?

critical_thinking.jpg

4. Kriitilised küsimused

Kriitilise küsimuse eesmärk on teada saada, “kuidas me teame, et info on õige” (sest paljudes olukordades, näiteks situatsioonis, kus keegi meile midagi müüa proovib, ei pruugi see nii olla). Antud näitelause puhul tundub ehk, et me pinnime Kustavit liiga palju ja usaldusliku suhte puhul pole kõiki neid küsimusi vaja küsida, aga kindlasti leiab situatsioone, kus kõik need näited marjaks ära kuluvad.

Näiteid ebatäpsetest küsimustest:
1. On see tõesti nii?
2. Kust sa tead?
3. Miks sa nii arvad?

Näiteid täpsetest küsimustest:
1. Kas kliendi kirjeldatud olukord on tegelikult võimalik? (tegu võib olla moonutatud infoga)
2. Kas olukord on tegelikult spetsifitseeritud parameetritest väljas?
3. Millised andmed neil on?
4. Kes neid andmeid kogus?
5. Kas inimene, kes neid kogus, on meie silmis usaldusväärne (või on tegemist karjapoisiga, kes viiendat korda hunti hüüab?)
6. Kas andmed on statistiliselt pädevad?
7. Kas tegemist on kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetud andmetega?
8. Kas see lähenemine (kvalitatiivne vs. kvantitatiivne) on antud kontekstis korrektne?
9. Kes oli isik, kes Joosepile teate edastas?
10. Miks me peame sellele probleemile reageerima?

cause.jpg

5. Küsimused põhjuste kohta

Näiteid ebatäpsetest küsimustest:
1. Mis selle põhjustas?
2. Miks see juhtus?

Näiteid täpsetest küsimustest:
1. Mis oli vahetult “kokkukukkumisele” eelnev sündmus?
2. Millised muud tegurid peavad mängus olema, et eelnenud sündmus mõju avaldaks?
3. Millised faktorid süsteemi mõjutavad (kasutajate arv, kirjete arv, kirjete suurus, võrgu kiirus, võrgutopoloogia, arvutite parameetrid jne)?
4. Millised neist faktoritest soodustavad probleemi esiletulekut?
5. Millised aitavad probleemi vältida?
6. Milline on seos nende faktorite esinemise vahel (korrelatsioon, juhus)?
7. Kas nende faktorite mõju on lineaarne? Polünomiaalne? Eksponentsiaalne?
8. Millised on süsteemis ilmnevad tagasisidetsüklid?
9. Kas me peame uurima mõjufaktoreid omakorda mõjutavaid faktoreid (kaudseid tingimusi)?
10. Kas me peame uurima faktoreid muudest kategooriatest (peale tehniliste näiteks kasutajate harjumused)?

effect.jpg

6. Küsimused tagajärgede kohta

Näiteid ebatäpsetest küsimustest:
1. Mis selle tagajärjed on?
2. Ja edasi?

Näiteid täpsetest küsimustest:
1. Milline on mõju süsteemile endale (jääb pärast “kokkukukkumist” ebastabiilseks, stabiliseerub)?
2. Milline on mõju andmetele (kas midagi läheb kaduma)?
3. Kui paljusid kasutajaid see mõjutab?
4. Kui kaua süsteemi taastumine võtab?
5. Millised on muud kõrvalmõjud?
6. Mis on “kokkukukkumise” halvimad võimalikud tagajärjed?
7. Mis on vähim halvad võimalikud tagajärjed?
8. Millised eelpool uuritud tagajärgedest on tavalised (vs. harvaesinevad)?
9. Kas süsteem on mittelineaarne (s.t tagajärjed mõjutavad põhjuseid ja tekitavad võimenduva tagasisidetsükli)? Hoiatav lugu: tegelesin kord veebiserveriga, kus iga timeout’i puhul saadeti kusagile vearaport. Saatmine nõudis aga lisaressursse ja suurendas timeout’ide tõenäosust, mis omakorda põhjustas lisaraportide saatmist jne, kuni ajutisest probleemist sai crash.
10. Milline on mõju meie ärisuhtele?

action.jpg

7. Tegevuskava alased küsimused

Näiteid ebatäpsetest küsimustest:
1. Mida peaks tegema?
2. Kuidas vastata?

Näiteid täpsetest küsimustest:
1. Mida peaksin mina isiklikult tegema?
2. Mida peaks programmeerija Priit tegema (eeldusel, et me oleme kindlaks teinud, et Priit on õige inimene probleemiga tegelema)?
3. Kelle abi Priidul vaja läheb?
4. Millal me selle valmis saaks?
5. Kas me saame Kustavile vastava lubaduse anda?
6. Millised on vahe-eesmärgid (kui parandus on üleantav mitmes osas)
7. Kas parandus on ajutine või pikaajaline?
8. Kuidas sobib paranduse tegemine Priidu järgmise nädala kavadega?
9. Kuidas sobib paranduse tegemine firma üldise strateegiaga?
10. Kas meil on alternatiivseid lahendusi?

Tegelikult tuli pähe veel terve hulk muidki küsimusi, aga kõiki pole mõtet kirja panna, toodud näidetest piisab. Harjumus ja oskus mitmesugustes olukordades selliseid küsimusi küsida aitab nii mõndagi probleemi efektiivsemalt lahendada (lisaks on tegemist hea ajutrenniga).

gay_parade.jpg

Harjutamiseks võiks võtta mõne suvalise poleemilise teema (näiteks: “Homoparaad Tallinnas demonstreerib Eesti ühiskonna arengut paremuse (või halvemuse, vastavalt väitleja seisukohale :) ) poole”) ning selle kohta täpseid, konkreetseid küsimusi küsida, nendele lühidad, konkreetsed vastused välja mõelda ning siis vastuste põhjal küsida uusi uurivaid küsimusi. Vaadake, kui kaua vastas seisev poliitik või müügimees või muu tegelane, kes midagi tõestada püüab, vastu peab :)

No responses yet

Trackback URI | Comments RSS

Leave a Reply