May 22 2008

Assumption is the mother of all f*ck ups

iceberg.jpg

Tarkvarafirma Joostes Marss ostis hiljuti AS HüperKonsultantidelt uue HüperGeneraatori(tm) versiooni. HüperGeneraator on kirjade järgi vahend, mis kirjutab programmeerija eest 97,4% koodist ise valmis, joonistad ainult diagrammi ette, vajutad nuppu ja voilà, rakendus ongi olemas.

Järgmises projektis otsustatigi HüperGeneraator täie hooga tegevusse rakendada. Nagu ikka, tehti pärast esialgset analüüsi valmis projekti graafik. Programmeerijad Priit ja Peeter vaatasid eeldatava mahu üle, lugesid vormid-päringud-moodulid kokku ja leidsid, et kuus kuud tööd tuleb kindlasti ära. Projektijuht Joosep polnud nõus: aga HüperKonsultantide demost oli ju näha, et need vormid, mis varem võtsid päeva, võtavad nüüd ainult pool tundi! Üle kahe kuu ei tohiks kindlasti minna! Priit ja Peeter ei osanud ka suurt midagi vastu kosta, Joosepil on uhkem ametinimetus, eks tema teab paremini.

Tippjuht Tõnis vaatas graafiku üle, imestas küll, et kas tõesti saab nii ruttu, aga eeldas, et küllap projektiga lähemalt seotud inimesed teavad paremini. Samamoodi imestas klient Kustav, aga lõpuks löödi siiski käed.

generator.jpg

Tegelikkuses selgus muidugi näiteks, et

  • HüperGeneraator genereerib koodi ainult positiivse stsenaariumi jaoks, igasuguste vigade käsitlemine tuleb hiljem juurde pookida.
  • Vormide asetusest on HüperGeneraatoril küllaltki fikseeritud arusaam ja kui Kustav leidis, et tema töötajad kõiki vajalikke andmeid korraga ei näe, tuli need ringi teha.
  • Sama päringute kohta.
  • Kui midagi oli juba valmis genereeritud ja sinna seejärel muudatusi tehtud, aga äkitselt oli vaja andmemudelit kohendada, siis uuesti genereerimine hävitas muidugi olemasolevad muutused.
  • jne. jne.

Asi lõppes muidugi sellega, et Priit ja Peeter tegid kõvasti ületunde, Joosep kutsuti mitu korda Tõnise juurde vaibale, Kustav sai omakorda ministeeriumi ülemuste käest pähe jne.

Küsimus, kas koodi genereerimine on üldse mõistlik idee, on eraldi teema (sellest millalgi tulevikus), aga praegu on huvitav tähele panna, millistele eeldustele kõik osalised oma tegevuse rajasid. Igas olukorras jaguneb otsuste alusmaterjal kaheks: info, mis tegelikult teada on, ja asjad, mida me eeldame. Olukorras, kus on tegemist millegi tundmatuga (olgu see siis tehnoloogia, teostaja, partner või klient), on teadaolev info suures vähemuses, jäämäe veealuse osa moodustavad eeldused.

Antud juhul:

  • Kõik osalised eeldasid, et HüperGeneraator on antud projekt jaoks sobiv vahend.
  • Priit ja Peeter eeldasid, et Joosepil on eelnev kogemus taoliste vahenditega.
  • Joosep eeldas, et kui programmeerijad juba uue ajagraafikuga nõus on, siis saavad nad sellega ka kindlasti hakkama.
  • Tõnis eeldas, et projektirühm on kava korralikult läbi mõelnud.
  • Kustav eeldas, et Joostes Marsil on tekkinud uued võimalused projekte senisest kiiremini täide viia.

Üks eeldus viis teiseni ja kui projekt lõpuks kümne kuu pärast (sest liiga agressiivselt planeeritud projektid võtavad vahepealse ümbertegemise tõttu veel rohkem aega) valmis sai, ei jõudnud keegi ära imestada, kuidas asjad küll nii hulluks said minna.

Joostes Marss pole teab mis hiigelfirma, aga isegi seal oli halbadel eeldustel katastroofiline tagajärg. Suurtes, paljude inimestega organisatsioonides on eeldustel kriitiline roll. Töötan praegu Microsofti Office’i divisjonis, mis koosneb kümnetest väiksematest produktidest, igaühel omakorda kümned arendajad. Kõik need produktid on omavahel tihedalt integreeritud, kui näiteks SharePoint lisab uue andmetüübi, peavad inimesed Outlooki, InfoPathi, Accessi, ECMi, Searchi ja mitmetes teistes gruppides, mis SharePointist andmeid oskavad lugeda, mõtlema, kuidas seda kõige paremini toetada. Muidugi katsutakse sama ülesande mitmekordset lahendamist vältida, aga see põhjustab enamasti situatsiooni, kus mitmed tiimid ootavad kellegi järel, et need selle ühise lahenduse valmis teeksid, teised tiimid ootavad jällegi esimeste järel jne. Sellises ahelas on rohkesti võimalusi halbadel eeldustel põhinevate otsuste tegemiseks, olgu siis tegemist tehnoloogia, ajagraafiku, inimeste võimekuse või millegi muu valesti hindamisega. Sellepärast tuleb ka panna suurt rõhku uurimisele, mis meie edu jaoks kriitilistes lõikudes tegelikult toimub ja kuidas asjad töötavad. Olulisel kohal on siinkohal näiteks täpsusküsimise ja täpsusvastamise rakendamine.

Eeldused võib jagada mitmesse kategooriasse, millest igaühe kohta saab enamasti küsida häid, täpseid küsimusi. Vaatleme näiteks HüperKonsultantide reklaamlauset:

HüperGeneraator 5.0 on parim projektide läbiviimiseks! HüperGeneraator suurendab teie koodikirjutamiskiirust sada korda!!!

Juba ainuüksi seda lauset lugedes, ilma tehnilistesse detailidesse süüvimata, peaksime mõtlema järgmistele eeldustele, mis selles reklaamis peituvad:

1. Väärtuse eeldus: koodi kiiresti valmimine on hea. Küsimus: kas koodi kiire valmimine on meie projekti juures tegelikult kõige olulisem?

2. Mõõtmise eeldus: koodi hulka ja valmimiskiirust on võimalik mingi ühe mõõdupuu järgi mõõta. Küsimus: kas me saame koodi kirjutamise kiirust mõõta? Kuidas?

3. Võimalikkuse eeldus: koodi genereerimine on alati võimalik. Küsimus: kas koodi genereerimine on alati võimalik?

4. Sihtgrupi eeldus: HüperGeneraator suurendab konkreetselt meie koodikirjutamiskiirust. Küsimus: kas meie oleme toote õigeks sihtgrupiks? Või on tegemist raamatupidajatele, kes tegelikult programmeerida ei oska, mõeldud abivahendiga?

5. Eksistentsi eeldus: meie probleemiks on, et kood ei saa piisavalt kiiresti valmis. Küsimus: kas koodi kirjutamise kiirus on probleemiks? Või võtab mõni muu tegevus hoopis rohkem aega?

6. Kategooria eeldus: Kõik projektid on sarnased ja HüperGeneraatoriga lahendatavad. Küsimus: kas erinevad projektid on võrreldavad? 

7. Samalaadsuse eeldus: meie projektid on samasugused kui teised. Küsimus: kas meie projekt on samasugune kui teised HüperGeneraatoriga lahendatud projektid?

8. Unikaalsuse eeldus: HüperGeneraator on parim vahend koodivalmimiskiiruse suurendamiseks. Küsimus: kas HüperGeneraator on ainus vahend, mida me kasutada saaksime?

9. Ajalise kestvuse eeldus: ka meie tulevased projektid on HüperGeneraatori abil lahendatavad. Küsimus (juhul kui praegune projekt on tõesti HüperGeneraatori jaoks sobilik):  aga meie järgmine ja ülejärgmine projekt?

Sarnaseid eeldusi võib leida igasugustest situatsioonidest. Tulevad näiteks misjonärid ukse taha ja küsivad: “Kas te usute, et Jumal soovib teile head ja armastab teid kogu südamest?”. Selle kohta võiks kohe mitukümmend eeldust leida, aga jäägu see heale lugejale mõtlemiseks :)

No responses yet

Trackback URI | Comments RSS

Leave a Reply