Jun 10 2012
Miks ma olen optimist
Kirjutasin eelmisel aastal sellest, mis minu meelest maailmas juhtuma hakkab. Paljud inimesed pidasid seda liiga optimistlikuks-utopistlikuks, aga mina olen üldiselt ikka oma seisukohtade juurde jäänud. Miks?
Praegusel ajal on (eriti Eestis) moes olla pessimistlik ning rääkida, kuidas elu on täiega hull ja aina hullemaks läheb. Haruldane pole isegi suhtumine, mille kohaselt teise inimese optimismi võrdsustatakse naiivsuse või rumalusega.
Näide: eelmisel nädalal rääkis Ringo Ringvee Vikerraadio saates „Veel üks maailm“ muistsetest maiadest. Muidu tore ja huvitav jutt, aga minus tekitas kummastust väide, mille kohaselt inimesed on praegu iseäranis altid maailmalõppu ootama, kuna maailmas on igasugused majanduslikud ja poliitilised probleemid.
Või selline näide. Kui minu naine meie kolmandat last ootas (see oli veel buumi ajal muuseas), tundis naise vanaema suurt muret „kas me saame ikka hakkama“, sest „praegu on ju nii raske aeg ja midagi pole saada“ jne. Ta ise sünnitas viis last. Aastatel 1941-1958 ehk Teise maailmasõja ajal ning vahetult pärast seda.
Üsna rohkelt on kirjutatud sellest, et ka paljud teised Eesti elanikud kujutlevad, nagu olnuks nõukogude ajal elu parem kui praegu.
Vaatame, kuidas aga tegelikult lood on:
- Võrreldes 1950-ndate aastatega on maailma elanike keskmine eeldatav eluiga tõusnud rohkem kui 20 aasta võrra ja on praegu üle 67 aasta (Eestis 71). Siia on sisse arvestatud ka kõige vaesemad ja viletsamad arengumaad. Euroopa elanike eluiga tõuseb hoolimata epideemilisest liigsöömisest.
- Haigestumine inimkonda kõige tõsisemalt puudutavatesse haigustesse nagu AIDS ja malaaria on juba mõnda aega langemas.
- 2000. aastal võeti ÜRO-s vastu Millennium Declaration, mis seadis muuhulgas eesmärgiks ekstreemses vaesuses elavate inimeste protsendi vähendamise poolele 1990.aasta tasemest aastaks 2015. Eesmärki peeti laialdaselt utoopiliseks, kuid praeguseks on see täidetud! 1990 elas alla 1,25 dollariga päevas (2005 hindades) 43,1% maailma elanikest, aga juba 2008 oli see arv 22,4% ning pärast seda veelgi langenud (Maailmapanga info).
- Erinevates relvakonfliktides hukkunud inimeste arv on iga dekaadiga langenud, moodustades praegu vaid kümnendiku 1940-ndate aastate lõpu tasemest. Kui ka maailmasõjad juurde arvestada, on langus muidugi veel palju suurem, maailmasõdades sai tihti ainsa päeva jooksul surma rohkem inimesi kui tänapäeva sõdades aastaga.
- Kuritegevus on olnud viimase kümnendi jooksul pidevas langustrendis, seda nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Ehk siis jutt sellest, kuidas Lääne-Euroopas on kõik kohad immigrante täis ja valge inimene ei saa sellepärast enam ninagi uksest välja pista, on nonsenss.
- Maailmas kasutab broadband internetiühendust 2 miljardit inimest. Kümmekond aastat tagasi oli see arv 50 miljoni ringis – kasv on olnud neljakümnekordne!
Kui konkreetselt Eesti kontekstis vaadata, kui palju rohkem on inimestel võrreldes 25 aasta taguse ajaga elamispinna ruutmeetreid või autosid, millised on nende võimalused välisreisidel käia, kaupade ja teenuste vahel valida, erinevate hobidega tegeleda ning maailmaga mitmesugustel viisidel suhestuda, võtab erinevus lihtsalt õhku ahmima. Kui peaksin saama valida, kas sündida siis, kui ma tegelikult sündisin, või sel ajal, kui minu lapsed sündisid, on valik täiesti selge – pole kahtluse varjugi, et elu on tohutult paremaks läinud.
Kui elu on tegelikult praegu parem kui kunagi varem, siis kust saavad inimesed vastupidise idee? Peamine erinevus on meediakajastustes. Kui kusagil plahvatab pomm või kruiisilaev karile sõidab, kajastab seda silmapilkselt kogu globaalne meedia, ning terve maailma peale annab alati mõne plahvatuse või õnnetuse leida. Samas miljon korda suurematest 20.sajandi hädadest nagu Holodomor, Holokaust, Gulag või Hiina kultuurirevolutsioon sai maailm täielikult teada alles tükk aega pärast nende toimumist, ellujäänute kirjelduste kaudu.
Latt läheb siin järjest madalamaks, kajastatakse järjest väiksemaid ja kaugemal toimunud õnnetusi. Samas asjaolu, et Eesti uudistes räägitakse Lõuna-Ameerikas juhtunud bussiõnnetusest peaks andma tunnistust mitte sellest, et maailmas on kogu aeg mingi jama lahti, vaid hoopis sellest, et elu on nii heaks läinud, et muud pole enam kajastada.
Tehnoloogial on selles näitajate paranemises keskne roll. Kõikvõimalikud kavalad masinad teevad ära rohkem ja rohkem inimeste tööd, mis toobki kaasa võimalused üldise elujärje parandamiseks. Ja kõigist tehnoloogiatest on minu lemmik muidugi infotehnoloogia, mis võimaldab saavutada tulemusi kiiremini ja palju väiksema esialgse investeeringuga kui teised tööstusharud.
Eelmises augustis kirjutas brauseripioneer Marc Andreessen, kuidas tarkvara sööb maailma, pidades silmas seda, et järjest enamates majandusharudes on tarkvaral ja tarkvarategijatel keskne roll. Mõned näited:
- Maailma tuntuim jaekaubitseja on Amazon.com, mille edu põhineb peamiselt nende ülihästi skaleeruval tarkvaraplatvormil, mis võimaldab neil müüa kõike kõigile. Pole ime, et Amazon on ka üks juhtivatest pilveteenuse pakkujatest.
- Suurimaks videolaenutajaks on saanud Netflix, suuresti tänu oma innovatiivsele tarkvarale, mis võimaldab klientidele intelligentselt laenutussoovitusi anda.
- Suurim muusikapood on Apple iTunes, jällegi tarkvaral põhinev ettevõte.
- Innovatiivseim filmitegija on Pixar, taas tänu paremale tarkvarale.
- Suurim otseturundus- ja reklaamiettevõte on Google.
- Kõige kallimalt maha müüdud telekom on Skype.
- Suurim peronsalivahendusettevõte on LinkedIn.
Igal pool puutume kokku uudsete ettevõtetega, mis on tarkvara abil oma tööpõhimõtet täielikult transformeerinud ning saavutanud uue kvaliteedi teenuste pakkumisel. Andreesseni arvates toimub järgmine selline fundamentaalne transformatsioon hariduses ja tervishoius.
Samas on infotehnoloogia vallas maailmanimega toodete loomine muutunud lihtsamaks kui kunagi varem. Rovio oli 2009 aastal pankroti äärel, aga praegu müüakse Angry Birdsi 100M dollari eest aastas. Igaüks võib mõnesaja dollari eest kuus panna Amazoni vmt pilveteenust kasutades kerge vaevaga püsti globaalse Internetil põhineva teenuse.
Tehnoloogilise innovatsiooni valdkond on areneb praegu kiiremini ja dünaamilisemalt kui kunagi varem, piiranguks pole siin enam tehnoloogia või ideede puudus, vaid kvalifitseeritud inimeste olemasolu, kes suudaks neid ideid piisavalt kiiresti ellu viia.
Innovatsioon IT-s aitab pidevalt kaasa innovatsioonile teistes tööstusharudes, mis omakorda loob järjest uusi võimalusi inimkonna elujärje peamiste statistiliste näitajate edasiseks parandamiseks. Sellisel taustal on võimatu vaadata tulevikku ning mitte tunda optimismi ja põnevust meid ootava ees.
Jah, rahu eest tuleb aitäh öelda http://en.wikipedia.org/wiki/Mutual_assured_destruction ja kui liivakastis ei saa pidevalt jalaga lossi segi lüüa, siis saab ka miskit tehtut.
80 000 000 000 000 on inimesel neuroneid
2 600 000 000 on 10-Core Xeon Westmere-EX transistoreid (2011)
275 000 on Intel 80386 transistoreid (1985)
8 500 http://en.wikipedia.org/wiki/Apollo_Guidance_Computer
302 neuronit on http://en.wikipedia.org/wiki/C_elegans
Ja kuna http://en.wikipedia.org/wiki/C_elegans saab 302 neuroniga elu elatud, siis neuron on pigem nagu arvuti võrgus lihtsa transistoriga võrreldes ja seega võrdlus protssessori transistorite arvu ja neuronite vahel on apelsinid õunade vastu
Samas on see kuidagi minu jaoks kõnekas – minu esimesest isiklikust Intel 80386 arvutist on väga pikk tee käidud.
Selle Targo ajaveebi postituse puhul on kõnekaim kommentaar kommentaaride puudumine. “Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele. Eesti keeles puudub erivorm tuleviku väljendamiseks.” http://et.wikipedia.org/wiki/Tulevik_(keeleteadus) Kas asi hakkab sellest? Elame ju huvitaval ajal? Ja katki pole tõesti miskit. EL tervikuna ekspordib rohkem kui impordib, tee tootlikematesse ja vaimukeskustesse on lahti – ela ja ole!
Kui inimestel on raha, siis on neile kõik uksed avatud – täpselt nii nagu sa siin ka kirjutad. Tänapäeva maailmas, kus paljud pered ja ka üksikinimesed on ennast ogaraks laenanud ja nüüd ei tule enam tagasimaksetega toime või veel enam, kus tööpuudus on tohutu, tõesti on põhjust olla optimist
. Samuti kui võtta arengumaade nälgivad lapsed – milles on nad süüdi, et nad sinna sündisid? Et nad peavad elama 99,999% juhtudest elu lõpuni vaesuses, kui nad üldse täiskasvanuks kunagi saavadki.
), mis muudab meid ülekaalulisteks – sellist maailma tasub lausa armastada!
Mikropangandus, mis läks vaeseid abistama, kuid tegi külade viisi inimesi hoopis orjadeks. Ole hea ja tutvusta nendele inimestele kaa, miks on põhjust olla optimist.
Maailmas, kus inimesed on üha enam üksikud, sest arvutid söövad nende sotsialiseerumisoskust ja vajadus kodust lahkuda praktiliselt puudub (sest nagu sa kirjutad, kõik on ju internetist kättesaadav
Mina olen ka optimist – sest maailmas leidub siiski ka veel häid inimesi ja ehk kunagi (100 aasta pärast) on asi õiglasem kui hetkel ja maailm parem koht kus elada.
Ja tuletan igaksjuhuks meelde, et igasugune statistika tuleb tohutu hilinemisega (EU statistika üldjoontes kahe aastase hilinemisega, ma usun siiralt, et maailmapanga oma veel suurema hilinemisega
).
Tuleb eristada üksikuid emotsionaalseid juhtumeid laiematest statistilistest näitajatest.
Selle vastu, et keegi on ennast lõhki laenanud, saame seada asjaolu, et inimestel keskmiselt on palju rohkem elamispinda kui näiteks nõukogude ajal.
Arengumaade nälgivate laste kohta kirjutasin esialgses artiklis ka, et neid on praeguseks jäänud oluliselt vähem kui dekaad või paar tagasi.
Ja statistika hilinemine ei oma antud kontekstis tähtsust, me vaatame asju ikka kümnendi kaupa.
Aga eks igaüks peab ise valima, kas keskendub elus heale või halvale, selles osas ei anna midagi teha
Veel, on tõsi, et paljud kulutavad praegu raha, mida neil ei ole, selleks, et osta asju, mida neil pole vaja, et avaldada muljet inimestele, kes neile ei meeldi.
Aga minu point just selles ongi, et elu on tegelikult ilma selletagi sigahea ja inimestel poleks vaja nii palju oma laenude ja ülekaaludega lolliks mina.
Vt ka CK Louise arvamust, et “everything’s amazing but nobody’s happy”
http://www.youtube.com/watch?v=8r1CZTLk-Gk
Kui ühel inimesel on rohkem raha kui teisel, siis saab ta endale lubada ka suuremat elamispinda. Samas statistiliselt tuleb selle kohaselt välja, et elamispinna suurus suureneb
. Samas jah tuleb tunnistada, et võrreldes NSVLi aegadega on elamispinda küll tohutult palju juurde tekkinud. Maju seisab ju ka tohutult palju tühjadena.
Jalutades läbi ühest külast/väikelinnast tundus kõik seal nii idülliline – uued uhked majad (mitte ühtegi maja ei olnud rohkem kui kolm tükki ühesugust), golfiklubi, tenniseväljakud, veel mitmeid erinevad võimalusi sportimiseks, uus koolimaja püsti pandud, kena haljastus, lastemänguväljakud jnejne. Ainult üks asi tundus selle kõige juures vägaväga kummastav. Nimelt nägin ma majade küljes silte müügiks või rendile anda. Autosid sõitis selles Eesti mõistes väikeses linnas kokku kolm mida ma nägin. Inimesi ausalt öelda jalutamas polnud ühtegi.
Ja ma siiski tooks veel kord välja selle mikropanganduse teema – saada Nobeli preemia selle eest, et teha rahvas enda orjadeks…see on ikka juba tase!
Elamispinda on rohkem igal kvintiilil, nii rikkamatel kui vaesematel ja tühjalt seisab seda Eestis ikka tühine protsent.
Mikropangandus on off-topic.
Kust otsast see siis off-topic on kui viimased maailmapanga andmed sisaldavad seda, kuidas mikropangandus rahvast rikkamaks tegi aga aasta-poolteist tagasi hakkas selguma, et hoopis orjastas (=vaesumine). Ja eks need armsad dok filmid kriisist ja vaesusest on siis tehtud ainult eranditest
See linna-küla näide ei olnud toodud Eestist.
Adolf, too palun välja (tsiteeri nt esialgsest artiklist), millisele minu väitele Sa õigupoolest oponeerid, ja mis on Sinu vastuväide. Muidu ma ei saa lihtsalt aru, millest jutt käib, sry
“Igaüks võib mõnesaja dollari eest kuus panna Amazoni vmt pilveteenust kasutades kerge vaevaga püsti globaalse Internetil põhineva teenuse” ongi IT hädade algus. Poltidest ja mutritest koos “päris asjad” eeldavad infrastruktuuri, tootja koostööd ülikoolidega, mitu põlve trillitud korralike töömehi / kogutud oskusteavet. Euroopa tugevaima Saksamaa majanduse edu sellel põhinebki. Ja Hiina võib kas või pükstest välja hüpata, aga tänu Saksamaa ajalisele eelisele ei jõua ta iial järgi. Eristamatute IT lahenduste vorpimine ei too ka Eestis miskit õnne õuele.
Soovisin öelda, et kuna asjad on alati väga subjektiivsed, siis see, et Sinul on põhjust olla optimist, ei anna enamusele maailmast põhjust olla optimist. Ja nagu ma ka ütlesin, siis olen ka mina optimist, sest on näha, et maailmas on siiski veel ka päris palju häid inimesi, kes üritavad seda kohta elamisväärsemaks teha ka teiste jaoks (nende jaoks, kes ei saa ise ennast vb nii palju aidata). Aga minu kogemusest erinevate rahvustega suheldes tuli välja, et ole kui tahes heasoovlik, alati siiski ei ole põhjust optimismiks.
.
Kui Sa usud statistikat ja numbreid siis tore – samas tean ka inimesi, kes on statistika tegemisega erinevatel tasemetel kokku puutunud ja nad ei ole väga suured optimistid statistika õigsuses (alustame siinjuures siis andmete kogumisega, nende salvestamisega, tõlgendamisega jnejne). Aga eks kõik ole ju siiski subjektiivne
Siin loetlesid Sa ka ette, mida teised on teinud selleks, et maailm parem oleks….aga mida Sa ise selleks siis teinud oled?
Erinevates relvakonfliktides hukkunud inimeste arv on iga dekaadiga langenud, moodustades praegu vaid kümnendiku 1940-ndate aastate lõpu tasemest.
kuna konfliktide sisuks on võitlus ressurssi (nafta),mitte territooriumi pärast. lennuyksused ja eriväed on suurendanud võimekust
You actually help it become seem quite simple
along with your presentation but I in finding this matter being
really something that I feel I might never understand.
It sort of feels too complex and very large for me personally.
I’m taking a look forward for your next publish, I
am going to try and have the grasp of it!
My page; VanTPingel