Jan 03 2018
Informaatika õppekava: good, bad and ugly
Infoaja kultuurist ja olustikust
Detsembri keskel toimus gümnaasiumi informaatika ainekava ümarlaud. Kohal oli igasugust huvitavat rahvast: ministeeriumist, ettevõtetest, kesk- ja ülikoolidest, teemaspetsiifilistest asutustest, nagu HITSA ja Innove. Ka mind oli kutsutud, ilmselt seetõttu, et mul on üldiselt kombeks igale poole nina toppida ja erinevatel teemadel jaurata.
Olen viimastel aastatel töötanud peamiselt idufirmades, kus kõigile probleemidele lähenetakse ülipragmaatiliselt ja peamine eesmärk on kõike muud kõrvale jättes „teeme asja ära“. Haridusvalla seltskonda sattudes pidin esmalt kohanema hoopis teistsuguse emotsionaalse õhkkonnaga.
Näide: ettekandele, mis minu arvates oli huvitav, informatiivne ja täiesti neutraalne, järgnes teise asutuse esindaja reaktsioon „Miks te meie tööd maha teete?“. Sarnaseid suuremaid ja väiksemaid solvumisi ja neile järgnevaid silumisi oli päris mitu. Sain ka ise oma esimese sõnavõtu järel kergelt vastu näppe ja olin hiljem ettevaatlikum.
Seetõttu jäi mind kummitama õppekavaväline küsimus: tegu oli ju põhimõtteliselt üsna otsese ja mõneti isegi kuiva teemaga – miks osalised nii pinges on ja miks siin nii suurt umbusaldust ja kriitikahirmu tuntakse?
Lihtsaim selgitus oleks muidugi, et õpetajatel on liiga vähe raha ja see muudab inimesi närviliseks. Samas näen ma võrreldavaid agressiivses kaitseasendis reaktsioone igal tasemel, professorite, akadeemikute ja ministriteni välja. Mul on seetõttu hüpotees, et meie haridus põhineb fundamentaalselt rohkem laitusel kui kiitusel, seda juba lasteaiast alates (võiks kasvõi statistikat teha, kui palju öeldakse koolipäevas kiitvaid sõnu võrreldes laitvatega). Seetõttu on ka õpilased ning lapsevanemad võitlusvalmis, pelgavad seda, mis koolist tuleb, ning hammustavad teinekord juba ennetavalt vastu. Tagajärjena koguvad haridustöötajad endasse kõvasti allergiat ja kasvatavad okkaid.
Kui ma pärast üritust mainisin, et väga huvitavad teemad, refereeriksin neid kusagil, kuulsin ka reaktsiooni: „Ära tee, inimesed võivad solvuda.“ Keeruline olukord tõesti, kuid leian, et antud teema on siiski väärt laiemalt kui mõnekümnele inimesele valgustamist. Praegu jäävad mitmed teemad selliste pingete pärast üldse arutamata ja lahendamata.
Eelnevat arvestades ütlen seega juba ette ära, et kui ma kellelegi varbale astun, siis see pole minu kavatsus. Eesmärgiks on ikka see, kuidas asju paremaks teha.
The Good
Minu jaoks kõige positiivsem oli see, et kohal oli palju inimesi, kes tõesti soovivad elu edendada ja asju paremaks muuta. Eestis on mitmeid asutusi ja ettevõtmisi, mis vankrit sikutavad, kuigi nende struktuur ja võimalused on väga erinevad. Need, kelle jaoks üritusele kohaletulek polnud otsene tööülesanne, ongi muidugi definitsiooni kohaselt entusiastid, nii mõnigi neist korraldab ainealast ringi või kursust. Ma ise korraldan informaatikaolümpiaadi, mille üle olen ka päris uhke, aga kõige kõvema panuse on minu arvates andnud Eno Tõnisson, kelle juhitud internetikursused (http://programmeerimine.ut.ee) on õpetanud programmeerimist juba tuhandetele ja tuhandetele inimestele.
Eno tegi ka ühe põhiettekannetest, kus oma mass-internetikuruste (MOOCide) kogemusi jagas. Kokku on neil kursustel osaletud üle 15 000 korra, kuigi seal on ilmselt korduvusi, sest paljud on osalenud mitmel kursusel. Arv näitab, et ühiskondlik huvi programmeerimise vastu on kõrge, ületades suuresti kõigis Eesti vastavates erialakoolides õppijate koguarvu.
Eesti Informaatikaõpetuse ajaloost rääkis Urmas Heinaste. Siin saan õnne tänada, et mu enda keskkoolitee jäi selle ajaloo algusjärku, kui keskkoolides õpetatigi konkreetselt programmeerimist. See andis mulle omal ajal päris tugeva tõuke ja nii mõnedki praeguste kõvade IT-firmade juhid on samast perioodist. 1996. aastal eraldi programmeerimise õpe lõppes ning pärast seda on informaatika sildi all õpetatud mitmesuguseid erinevaid asju.
Erinevatest õppemudelitest rääkis Mart Laanpere, kelle ettekandest jäi mulle enim meelde järgmine joonis:
Skeemi mõte on selles, et on kolm peamist jõudu, mis informaatika õppekava erinevates suundades sikutavad. Ülemine neist on ”akadeemiline” suund, mis täidab eelkõige vastava eriala (antud juhul arvutiteadust õpetavate) kõrgkoolide ja ettevõtete tellimust. Parempoolne peaks ette valmistama nö laiatarbe IT-oskusi, selliseid mida nõutakse näiteks arstilt, taksojuhilt või müüjalt. Lõpuks alumine osa täidab eelkõige kooli enda eesmärke, arendades IKT-oskusi lõimitud kujul, näiteks läbi arvuti kasutamise teistes ainetundides.
Ettekandja oli teinud ära huvitava taustatöö, paigutades skeemile selle, kus mitmed riigid praegu asuvad ja kuhu nad liikuda plaanivad. Kui Inglismaa puhul oli määravaks erialaste firmade tellimus ja surve, siis näiteks Soome asus end liigutama kuulujutu tõttu, et Eestis õpivad kõikesimeste klasside lapsed programmeerimist, ega soovinud naabrist maha jääda.
Enamik ürituse diskussioonist keskenduski sellele, milline võiks olla Eesti liikumissuund (A tähistab praegust asukohta).
Headest asjadest edasi rääkides tahan tunnustada Eesti haridusasutusi, eriti Tartu Ülikooli, kus hoolimata spetsiifilise rahastuse puudumisest juba mitu aastat laia avalikkust on programmeerimise juurde toodud. Teiselt poolt lähevad minu tänusõnad paljudele ettevõtetele, kes mitmesuguseid haridusalaseid ettevõtmisi on toetanud, olgu siis tegu õppejõudude hankimise, oma töötajate ülikoolidesse õpetama saatmise või õpilasürituste sponsoreerimisega.
The Bad
Kuigi üritus oli hästi läbi viidud ja ettekandjad valdasid selgelt teemat, jäid minu hinge kripeldama mitu asjaolu.
Esimene oli see, et vaatlusalune kolme tõmbesuunaga mudel keskendub sellele, mida mingid välised osalised täna soovivad. On selge, et arsti või taksojuhi kutsestandard on suure tõenäosusega koostatud vastava valdkonna juhtide ehk siis eelmise või üle-eelmise põlvkonna esindajate poolt. IKT ettevõtted on pisut paremad, kuid olles viibinud üritustel, kus arutatakse näiteks nende tellimust ülikoolidele, tundub ka seal olevat kahetsusväärselt palju lühiajalist mõtlemist. Kui täna on vaja Java-programmeerijaid, siis seda nõuamegi, kui teatud metoodikat tundvaid süsteemianalüütikuid, siis nõuame neid jne.
Ideaalses maailmas oleks joonisel esindatud ka konkreetselt tulevikku vaatav jõud, kes mõtleks, millistest oskustest on kasu nt 15-20 aasta pärast. Omaaegne keskkoolis programmeerimise õpetamine oli küll nõukogudeaegse kampaania vili ning sai koosviibimisel ka arvestatava sarkasmi osaliseks, kuid see oli siiski oluliselt tulevikku vaatav. Kui toona oleks lähtutud pigem vabrikudirektorite ja kolhoosijuhtide tellimusest, siis kas näiteks 90. aastate alguses keskkoolis käinud Skype’i tegijad oleks samaks ajaks sama kogemuse saanud?
Teiseks olid valikud suuresti kinni mitte sisus, vaid vormis. Kas õpetus peaks olema iseseisva ainena või teistega lõimitult? Kas rühmaprojekti või tunnipõhise kava alusel? Algama kümnendas või üheteistkümnendas klassis?
Nii palju kui sisust juttu oli, jäi mulle tunne, et see on küllaltki eklektiline: samal pulgal 3D-modelleerimine, geoinformaatika, mehhatroonika, programmeerimine, robootika. Programmeerimise kohta öeldi korduvalt, et see on spetsiifiliselt neile, kes seda erialaselt õppima ja hiljem vastavasse ettevõttesse tööle läheks.
Viimases punktis jäin ma eriarvamusele: minu seisukohalt pole programmeerimine sugugi ainult kitsalt erialainimeste pärusmaa, vaid väga praktiline üldoskus ja ka märgatavalt laiema kasutuspinnaga kui teised loetletud oskused.
Kui 90. aastate alguses olid arvutid veel vähelevinud ja programmeerimisoskust raskem rakendada, siis tänapäeval kasutatakse neid igal erialal. Arvuti eripära on aga selles, et ta on masinana universaalne – lisaks tööjuhendis vajalikele ülesannetele saab teda panna tegema ka igasuguseid muid asju. Ning kui sa suudad arvuti enda heaks tööle panna, on see sama võimas kui isiklik assistent, kes osa su tööst endale võtab – sinu efektiivsus ja ühiskonnale toodav lisaväärtus kasvavad hüppeliselt. Siin võivad näideteks olla nii lasteaiaõpetaja, kes kohalolijate märkimiseks lihtsa veebisaidi loob, ametiasutuse asjaajaja, kes skaneeritud dokumentide laialijagamiseks väikese skripti koostab, kui ka põllumees, kes optimaalse väetisekoguse leidmiseks Exceli makro teeb. Need kõik on elust võetud näited ja igaüks neist suurendab mingis pisikeses lõigus ühiskonna toimimise efektiivsust. Tulemusena saavutaksime aga samasuguse sotsiaalse hüppe nagu siis, kui kogu rahvas lugema ja kirjutama õppis.
Selliseid võimalusi panna masinaid tegema ära rutiinseid tegevusi on tuhandeid, kuid enamik neist ei jõua kunagi seda järge ära oodata, et „päris“ programmeerijad suure raha eest vastava töö ära teeks. Analoogiliselt olid kunagi olemas üksikud kirjaoskajad inimesed, kes teiste eest kirju kirjutasid ja neile raamatuid ette lugesid, ilmselgelt jäid siis enamik vajalikest kirjadest kirjutamata ning raamatud lugemata. Praegu kardaks enamik inimesi selliste ülesannete lahendamist isegi üritada, kuid need, kes on programmeerimisega natukegi kokku puutunud, saaks juba kasvõi veebist leitud instruktsioonide varal hakkama. Ka Tartu Ülikooli MOOCide populaarsus kinnitab vastavat vajadust.
Osalejaskond jagunes selles osas kahte lehte, oli nii neid, kes mind toetasid, kui ka neid, kes ütlesid, et koolis programmeerimise õpetamine on sama praktiline kui alpinismi õpetamine – ainult entusiastidele. Mis tegelikult saama hakkab, näitab aeg.
The Ugly
Räägitud teemadest olulisem oli aga ruumis viibinud elevant, kelle vari kõigile teemadele langes, aga kelle olemasolu sellegipoolest keegi ei maininud. Tõenäoliselt sellepärast, et keegi ei osanud sellega midagi peale hakata, kuid igasugusele plaanile on ta takistuseks ikka.
Tegu on mõistagi informaatikaõpetajate palga teemaga. Kui informaatikaõpetajad saaks riigieelarvest rohkem palka kui teised õpetajad, põhjustaks see ilmselgelt kõvasti nurinat. Kui tal on aga olemas head IT-alased oskused (ja selleks, et lapsi õpetada, võiks need ju olla, lisaks ka pedagoogilised teadmised), aga palka saab vähem kui nooremspetsialist suvalises IT-firmas, on ka narr eeldada, et see eriala teab kui populaarne oleks. Ja tõepoolest, TLÜ sulges hiljuti vastava õppekava nõudluse puudumise tõttu.
Teiseks oleme langenud omaenda „kuvandi loomise“ kampaania ohvriks. Ühelt poolt, nagu eeltoodud Soome näitest näha, teevad naaberriigid ära asjad, millest Eesti puhul vaid pressiteated eksisteerivad. Teiselt poolt on ka kohalikud otsustajad uskuma jäänud, et IT-s ongi kõik juba suurepärane ja vastavasse haridusse pole tarvis rohkem panustada. Drastiline näide: Statistikaameti andmetel olid avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele 2016. aastal väiksemad kui 2008. aastal! (https://www.stat.ee/pressiteade-2017-128).
Silmaga nähtav väljund neile probleemidele ongi, et osalised on vastastikku umbusklikud (olen olnud korduvalt tunnistajaks näiteks olukorrale, kus üldhariduskoolid ja ülikoolid takerduvad koostööd arutades sellesse, kelle kaudu mingi raha peaks liikuma), tirivad õhukesevõitu tekki enda poole ja jagelevad saadaoleva ressursi pärast, kui tegelikult peaks tegelema sellega, kuidas laiem ja paksem tekk hankida, mis kõiki korralikult kataks.
Mis on lahendus?
Õppekava ürituse üks meeldejäänud joon oli veel erinevate osaliste arv – haridusasutused, riigiasutused, sihtasutused, ettevõtted, liidud, seltsid. Igaüks neist korraldab oma üritusi ja projekte, mõnel on raha, teisel on inimesi, mõnel õnnelikul ka mõlemat. Tegevused on aga tavaliselt suhteliselt piiratud, ebastabiilse rahastusega. Ma käin isegi igal sügisel erinevatelt firmadelt olümpiaadi korraldamiseks raha küsimas.
Rääkisin teemast TÜ Arvutiteaduse Instituudi juhi Jaak Viloga, kes kinnitas samuti: „Probleem on Eestis, et kõik käigu justkui õhina-tuhina korras ja projektikestega. Õppekava võimalusi nii ei saa arendada.“
Tõepoolest, entusiastide tegutsemine on väga hea, kuid küsimuse struktuurseks lahendamiseks peaks enim panustama need, kes IT ja programmeerimise õpetamisest ka kõige rohkem kasu saavad. Peamisteks kasusaajateks on ühelt poolt IT-ettevõtted, kelle praegust potentsiaalset käivet ja kasumit kvalifitseeritud tööjõu nappus otseselt piirab, ning teiselt poolt Eesti riik, kellele vastava võimekusega spetsialistid mitmekordse keskmise jagu makse maksavad ja samal ajal riigi üldist infrastruktuuri efektiivsemaks muudavad.
Kahjuks esineb siin aga palju näpuga näitamist: ettevõtjad süüdistavad riiki ja haridusasutusi, et nood ei tee piisavalt õigeid asju, aga riik uriseb vastu, et miks ettevõtted ise ei panusta. Lahendus võiks peituda koostöös.
Esimene koostöötase saaks aset leida eraettevõtete vahel. Selle asemel, et igaüks midagi eraldi teeb, saaks luua Eesti IT-hariduse konsortsiumi, millel on võimalik tuhandete eurode asemel käsutada miljoneid ning sellega midagi tõsisemat korda saata.
Teine koostöö võimalus on ettevõtete ja riigi vahel. Olgu meil vaja palgata ülikoolidesse paar kõva õppejõudu või meelitada hulk spetsialiste koolidesse programmeerimist õpetama – vastastikune hea tahte avaldus ja riske maandav käitumine oleks see, kui näiteks ettevõtete konsortsium panustaks veerandi jagu rahast lõiku, mis neid enim aitaks ja riik kataks vastavatest kuludest ülejäänud kolmveerandi (viimase skeemi soovituse sain samuti Jaak Vilolt).
Veel üks vastus peitub taas pikemaajalises mõtlemises ja tänasest kaugemale vaatamises. Praegu räägitakse palju spetsialistide sissetoomisest. Esiteks ei suuda me sellel turul iial konkureerida selliste industriaalse võimsusega ajuimejatega nagu Silicon Valley või ka London või Berliin, mistõttu Eestisse jõuavad vaid globaalse intellekti teise ešeloni esindajad. Teiseks on see nagu kolmanda maailma riikide majanduskäitumine – selle asemel, et investeerida omaenda tööstusse, ostetakse teiste riikide valmistoodangut.
Nii nagu Saksamaa ehitas 20. sajandi keskel uuesti nullist üles kõva tööstuse ja tagas endale sellega pikaajalise juhtpositsiooni, on ka spetsialistide osas pikas plaanis efektiivsem ostmise asemel „ehitada ajutööstus“ ehk panustada vastavalt haridussüsteemi.
Selleks tuleb aga ettevõtetel mõelda kaugemale järgmise paari aasta kasumiaruandest ning riigivalitsusel kaugemale järgmistest valimistest. Vastasel korral ei jää ei tiigrist ega kuvandist lõpuks midagi järele.
Viimane lahendus on rohkem unistuste vallast, kuid siiski realistlik. Palju on räägitud sellest, kuidas Skandinaavia maade elanikud ei pane pahaks kõrgeid makse maksta, sest nad saavad selle eest vastu häid teenuseid, maksude maksmine on rohkem au- kui häbiasi. Analoogselt võiks Eesti eripäraks olla uhkus tulevikku (eriti haridusse) panustamise üle. Nii riik, omavalitsused kui ettevõtted saaks kiidelda ja võistelda, millise protsendi keegi oma eelarvest/kasumist haridusse ja tulevikuprojektidesse paneb. Maailmas, kus pahatihti elatakse pigem tuleviku arvelt, oleks “IT-riigi” kuvandist veel kõvem sõna “tulevikku panustav riik ja ühiskond”.