Dec 21 2012

Veel digitaalsest lõhest

Published by Targo at 1:56 am under Innovatsioon, Intervjuud

Rääkisin umbes nädal tagasi Terevisioonis paar sõna digitaalse lõhe teemal. Tegu olukorraga, kus inimesel on kolm sekundit aega, et välja mõelda kolmekümne sekundiline vastus, mille järel sõnajärg jälle käest võetakse. Mõistagi tulevad hiljem niiviisi palju paremad mõtted pähe, millest oleks hoopis pidanud rääkima :)

Esialgne küsimusepüstitus oli aga inspireeritud Rein Siku artiklist, kus toodi välja rida näiteid, kuidas ilma internetita inimestel on raskem kui internetikasutajatel. Digitaalseks lõheks nimetataksegi laias laastus interneti ning muu infotehnoloogia kättesaadavuse ning kasutusvõimaluste ja -oskuste erinevust.

Erinevad seonduvad küsimused siinkohal on: kas selle lõhega peaks midagi ette võtma ja kui peab, siis mida? Kas sellega saab üldse midagi ette võtta? Mida?

Ütlen ette, et erinevalt mitmetest muudest teemadest pole mul siin kindlaid vastuseid pakkuda. Mõned tähelepanekud siiski.

Esiteks tuleb digitaalse lõhe puhul eristada majanduslikke ning sotsiaalseid põhjuseid. Võrreldes enamiku riikidega on Eesti väga heas seisus, piisava soovi korral on internetiühendus kõigile kättesaadav. Maailmas on palju piirkondi, kus vastav infrastruktuur täielikult puudub või siis on ligipääs enamikule elanikkonnast majanduslikel või poliitilistel põhjustel väga raske. Eestis on inimeste puhul, kes internetti ei kasuta, tegu siiski oma vaba valikuga (täpsemalt vastava valiku tegemata jätmisega). Sellises olukorras on väliste mõjutajate kaudu lõhe vähendamine küllaltki raske.

Teiseks pole digitaalne lõhe mingi enneolematu nähtus. Sajandeid jagunes ühiskond kirjaoskajateks ja kirjaoskamatuteks. Esimesed nautisid keskmiselt kõrgemat staatust ning elustandardit ning paljud teenused olid ainult neile kättesaadavad. Kui kirjaoskamatul oli tarvis midagi korda ajada, oli ta täielikus sõltuvuses kirjaoskajast tuttavast või vastavast ametnikust. Kirjaoskamatus likvideeriti üldjuhul riiklike programmide kaudu, aga see oli suunatud valdavalt lastele. Täiskasvanute kirjaoskamatuse likvideerimine andis vaid piiratud tulemusi ning lõpuks oli lahenduseks lihtsalt põlvkondade vahetumine.

Kolmandaks, just nagu praegune digitaalne lõhe pole esimene, ei jää ta ka viimaseks. Uuendused nagu personaalarvutid, e-mail, WWW, Google ja Facebook on igaüks toonud kaasa olulisi ühiskondlikke muudatusi ja loonud omi väikesi lõhesid kasutajate ning mittekasutajate vahel. Muutused kipuvad järjest kiirenema. Lõpetasin ise ülikooli 13 aastat tagasi, kuid tunnetan juba praegu kui mitte lõhet, siis kindlasti väikest pragu enda ning praeguste üliõpilaste vahel selle osas, mida ja kui palju kasutatakse. Mõnekümne aasta pärast hakkavad inimesed endale näiteks kaablit otse pähe panema ja mina olen see vanamees, kes kõhedust tunneb, et “eluaeg ilma juhtmeta saanud, on mul seda siis nüüd vaja”.

On väga tõenäoline, et enamik praegustest 20-40 aastastest jõuavad oma elu jooksul olla “valel pool” mõnda järgmist lõhet ning selle ületamine võib neilt suurt pingutust nõuda. Seetõttu peaks me kõik hetkeks järele mõtlema – see, kuidas koheldakse praeguseid mahajääjaid, seab tõenäoliselt raamid ka sellele, kuidas meie järeltulijad kohtlevad meid.

Kokkuvõttes taandub küsimus sellele, kas me leiame, et teisel pool lõhet olemine on inimeste enda süü või mitte? Esimesel juhul aktsepteerime, et ühiskond jagunebki kaheks või kolmeks kihiks ega püüa selle vastu võidelda. Teisel juhul peaksime digirongist mahajäänutesse suhtuma nagu näiteks puuetega inimestesse. Samamoodi nagu riiklikud normid sunnivad ehitajaid looma treppidele lisaks ka kaldteid ratastooliga sõitjaile, peaks enamikul teenustest olema alternatiiv “digipuudega” inimestele.

Arvamusi? :)

PS Ilmselt pole ühtki sünnipäeva ega jõulu maailmas nii palju oodatud kui praegust 21.detsembrit. Mõnusat maailmalõppu kõigile!

3 responses so far

3 Responses to “Veel digitaalsest lõhest”

  1. Jon 21 Dec 2012 at 3:31 pm

    Mingi osa on mitte lõhes, vaid soovis lõhesi ületada. Julgus, soov.
    Julgus eksida, julgus proovida.
    Suhtumine: proovin, nokin endale tundmatu asjaga. Elan.

  2. Katrinon 24 Dec 2012 at 1:21 am

    Enamasti on asi tõesti julguses ja tahtmises, kuid lugemis- ja kirjutamisoskuse levikuga ilmnesid sellised puuded nagu düsleksia ja -düsgraafia. Huvitav, kas peagi hakatakse normaalintellektiga inimestele, kes ei suuda piisavalt hästi orienteeruda digimaailmas, ka sarnaseid diagnoose panema?

  3. JakeWHislopeon 10 Mar 2016 at 5:03 pm

    Howdy this is kind of of off topic but I was wanting to know if blogs use WYSIWYG
    editors or if you have to manually code with HTML.

    I’m starting a blog soon but have no coding expertise so I
    wanted to get advice from someone with experience.

    Any help would be greatly appreciated!

    Feel free to visit my blog post JakeWHislope

Comments RSS

Leave a Reply