Feb 11 2012

ACTA – kas eesmärk pühendab abinõu?

Published by Targo at 2:57 am under Raha

Pildil on ACTA vastased protestijad Stockholmis, Rootsis, riigis, mille kohta Ansip ütles, et kui juba rootslaste meelest asi korras on, pole meil ka vaja muretseda. (Pilt ise on pärit Rootsi Piraadipartei juhilt Rick Falkvinge‘lt, kes mõistetavatel põhjustel ei pahanda, et ma seda siin kasutan).

ACTA üle on paljud inimesed sel nädalal end muidugi juba siniseks vaielnud, aga sellegipoolest sattusin täna seltskonda, kus pidin selgitama, miks selle pärast mures ollakse, koondan seega oma vastavad mõtted ka siia. Vabandan ette suure hulga teksti pärast, aga küsimus on paraku oluline.

Lihtsaim lähenemine on muidugi selline, et “varastamine on halb”, meil on nüüd leping, mis võimaldab seda piirata, kõik on suurepärane, hurraa. Vaatame nüüd aga järgmist hüpoteetilist näidet: Mis oleks, kui selsamal ettekäändel, et “varastamine on halb” sunniksime kõiki tööandjaid oma töötajaid tööle tulles ja sealt lahkudes kohustuslikus korras läbi otsima, et leida, ega neil mingit varastatud kraami kaasas ei ole? Paar varastatud asja leitaks kindla peale üles, aga keegi ilmselt ei kahtle, et majanduslik raiskamine ning inimeste isikuvabaduste rikkumine selle kasu tuhandekordselt üles kaaluvad.

Ma ei ütle, et ACTA tingimata samasugused tagajärjed kaasa tooks, seda (ega ka vastupidist) pole keegi veel suutnud minu jaoks piisavalt veenvalt põhjendada. Samas piisab sellest näitest illustreerimaks, miks lihtsa “varastamine on halb” lahmimisega ei saa ehku peale suvalisi otsuseid vastu võtta. Kahjuks näitavad isegi tavapäraselt mõistlikud ajalehed üles väga primitiivset suhtumist, ei viitsi küsimuste olemusse süüvida ning korrutavad puhta kullana esimest ettejuhtuvat infot.

Minu isiklik ACTA lugu algas veebis mitmesuguste materjalidega tutvumisega, mis tundusid mulle veenvamate ja sisukamatena kui ACTA-t pooldavad materjalid (huvitaval kombel pole ma eriti näinud, et keegi muudele materjalidele peale selle memo viitaks). Isikuvabaduste teema on mulle tähtis, minu vanemad olid taasiseseisvumisliikumise ajal aktivistid ja mäletan ise lapsena Balti ketis seismist. Nad ei riskinud repressioonidega mitte selleks, et me oma kättevõidetud õigustel nüüd lihtsalt hooletusest, selgrootusest või pahatahtlikkusest kaduma laseks minna.

Sellepärast kirjutasin kolmapäeval järgmise kirja, saajaks Rait Maruste, koopia Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmetele.

Lp. hr. Maruste!

Kirjutan Teile kui oma rahvaesindajale, kelle poolt viimastel Riigikogu valimistel hääletasin. Hääletasin eelkõige seetõttu, et olen kõrgelt hinnanud Teie panust Eesti kui õigusriigi kujunemisse ning arengusse, nii et Eestist on saanud kodaniku- ja isikuvabadusi austav riik.

Samuti on Reformierakonna poliitika olnud läbi aegade minu vaadetega enim kooskõlas, austades inimeste majanduslikku ning isiklikku vabadust, see viimane on kesksel kohal minu väärtushinnangutes.

Nüüd aga ähvardab kõik selle üles kaaluda Eesti toetus ACTA lepingule, mida toetab ennekõike just Reformierakond. Kuna ACTA piirab minu hinnangul oluliselt ettevõtete ja inimeste põhilisi vabadusi, tekitab sündmuste areng minus suurt muret.

Palun seetõttu Teil kui ausal ja väärikal inimesel väljendada avalikult oma selget seisukohta ACTA osas. Kui Reformierakond oma toetust siiski jätkab, ei pea ma edaspidi enam võimalikuks Teid toetada.

Juhin tähelepanu, et Reformierakond saavutas suure edu just viimatistel e-valimistel, s.t selle osa seas rahvast, kes on noorem, haritum ja aktiivsem internetikasutaja. Praegu on tuhanded inimesed just nimelt sellest grupist tulemas tänavatele, et protestida Reformierakonna vedamisel sõlmitava lepingu vastu. ACTA toetamine saeb seega eelkõige just seda oksa, millel Te ise kõik istute.

Parimate soovidega,

Targo Tennisberg

Sellele kirjale sain mitu huvitavat vastust, alates mõnest, kes ütles, et jagab seisukohti ja ACTAt ei toeta, kuni mõneni, kes arvas, et ACTA on täiesti normaalne värk.

Samas tooniandvaim oli seisukoht, et ei tea, pole veel päriselt jõudnud tutvuda, misasi see selline on. Ühesõnaga, tunda andis mõningane peataolek ja imestus, et mis nüüd ometi lahti on. Palju viidati Justiitsministeeriumi memole, milles omakorda on tõlgitud Euroopa Komisjoni seisukoht, et kõik on korras. Tekib muidugi küsimus, et kui kõigil piisab mingile välisele arvamusele viitamisest ja ise pole vaja sugugi mõelda, milleks meile neid ametnikke siis üldse vaja on?

Põnevaim vastus oli aga Tõnis Kõivu oma, kes viitas oma blogikandele teemal “varastada ei tohi“. Refereerin puhkenud diskussiooni põhjalikumalt, sest minu meelest on siin tegu ACTA debati musternäidisega, mis iseloomustab väga hästi ka mitmeid teisi praegu käimasolevaid sarnaseid väitlusi.

Esialgset sissekannet ei hakka siin sõna-sõnalt tsiteerima, mine tea, mis seadused meil aasta pärast on, aga muuhulgas kirjutab Tõnis Kõiv, et:

  • inimesed on ära hirmutatud ja paanikas,
  • ACTA kohta levitatakse valelikke müüte,
  • kedagi kunagi kohtuväliselt taga kiusama ei hakata,
  • ACTA on mõeldud ainult laiaulatuslike kommertseesmärgil rikkumiste tõkestamiseks.

Kirjutis leidis laialdast vastukaja, saades ilmselt rohkem kommentaare, kui kõik Tõnis Kõivu senised postitused kokku :) Ühes neist kommentaaridest tõi hr Kõiv ise näitena Eesti Ekspressi artikli, kus räägitakse Lotte filmi allalaadimisest, ning lubas kõhklemata selliste nähtuste vastu seista. Kuna neil, kes oma lastele Lotte filmi tõmbavad, pole kindlasti laiaulatuslikke kommertseesmärke, tekkis mul küsimus:

Vaat siin Lotte filmi näites peidab ennast üks kurikaval vastuolu.
Esialgses blogikandes mainite, et “VVL-i reguleerimisalaks on laiaulatuslikud ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumised, kus kaupu võltsitakse müügi -ehk kommertseesmärgil”.
Aga siin tuleb järsku sisse Lotte filmi näide? Ehk siis tegelikult on ikkagi kavas hoopis “pisikestel piraatidel”, kes oma lapsele Lotte filmi tõmbavad, sest poest ostetud plaat on ära kribitud, käsi väänama hakata?

Praegusel hetkel on küsimus veel lahtine.

Mingil hetkel kirjutas Elmar Osa:

ACTA ise on küll avalik, aga oluline osa tema mustanditest ja läbirääkimiste dokumendidest on salastatud…. Viini Konventsioon näeb ette, et kui mõni rahvusvahelise lepingu punkt on ebaselge, siis tuleb seda tõlgendada varasemate mustandite ning läbirääkimis dokumentide põhjal.. kas ei ole see vastuolus põhiseaduse mõttega, kui seaadus ise on avalik aga selle loomise ja arutelude dokumendid salastatud.

Sellele vastas Tõnis Kõiv (vt täielikku vastust):

Kahjuks on tõesti suur osa Euroopast tunduvalt suurema salastatusega harjunud kui meie siin Eestis.
Seetõttu leiab vajalikud dokumendid meie Välisministeeriumi kodulehelt:http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2011:0380:FIN:ET:PDF

Siin jääb mulle segaseks, kas hr Kõiv vastas Elmari küsimusele meelega mööda või kogemata, palusin seetõttu ise täpsustust:

Viidatud link ei sisalda läbirääkimisprotokolle, mille salastatusele Elmar Osa tähelepanu juhtis. Ma olen veendunud, et valdav enamik Riigikogu ja valitsuse liikmetest pole neid samuti näinud.
Samas on rahvusvahelises õiguses riikidevahelised lepingud üldjuhul ülimuslikud kohalike seaduste ees, sõltumata sellest, kas leping on salajane või mitte. Seega on nende salajaste materjalide täitmine ikka kohustuslik, isegi kui me neid kunagi näinud pole.

Sellele küsimusele pole ma samuti veel sisulist vastust saanud.

Minu põhikommentaar oli aga järgmine:

Esiteks, diskussiooni pööramine rajale, kas “varastada tohib või ei tohi”, on demagoogiline ja näitab üleolevat suhtumist vastaspoolesse. Sama hästi võiksime teemale panna pealkirjaks “kas inimesi tohib või ei tohi kohtuta karistada”, mis rõhub vastsapoole emotsioonidele.
Minu jaoks on probleemi keskmes hoopis küsimused:
1. Isikuvabaduste potentsiaalne piiramine
2. Äriliste takistuste tegemine paljudele ettevõtetele
3. Võimu andmine riigi ja rahva käest suurkorporatsioonidele
Vähemalt esimese kahe punkti osas olen seni pidanud Reformierakonda pigem õiguste ja vabaduste kaitsjaks kui vastaseks, seisukoht, mis ühtib minu enda põhiväärtustega. Praegu kardan aga, et pean pettuma ja oma senise toetuse ümber vaatama.

Teiseks, Teie kommentaarid rõhuvad suuresti teesile, et “niikuinii midagi ei juhtu ja keegi kedagi kiusama ei hakka”. Samasuguseid väiteid esitati ka mitmete teiste sarnaste seaduste ja lepingute puhul, näiteks USAs DMCA seaduse osas. Ka seal väideti, et “midagi hullu ei juhtu”, aga reaalselt kujunes välja situatsioon, kus paljusid inimesi ja ettevõtteid ahistatakse ebaõiglaste autorikaitseteadetega. Näiteks võib saata veebimajutuse pakkujale kirja, kus väidetakse, et nende majutatav veebisait sisaldab autoriõigusi rikkuvaid materjale. Seepeale veebimajutaja tihti sulgebki kiiremas korras lihtsalt terve vastava saidi, tegelikesse asjaoludesse süüvimata, sest juriidiilne võitlus oleks liialt ressursikulukas ning potentsiaalsed karistused absurdselt kõrged. Tegelikult võib aga tegu olla hoopis kaebaja pihta tehtud kriitika vaigistamisega.
Vt näiteid:
http://arstechnica.com/tech-policy/news/2007/03/victims-fight-back-against-dmca-abuse.ars
https://www.eff.org/deeplinks/2007/07/mom-sues-universal-music-dmca-abuse
http://www.techdirt.com/articles/20091103/1839446788.shtml
Siit on näha, kuidas inimeste süüdi mõistmine on läinud riigi ja kohtute käest erafirmadele, ning üksikisik lihtsalt ei saa neile vastu.

Kolmandaks, väites, et VVL/ACTA reguleerib ainult “müügi- ja kommertseemärkidel” sooritatavaid rikkumisi, ei saa kindel olla. Heaks näiteks on siin jälle USA kohtupraktika, kus algselt suures mastaabis piraatkaupade tootjate vastu mõeldud seadusi on hakatud kasutama hoopis tavaliste inimeste vastu, vt:
http://www.wired.com/threatlevel/2007/10/riaa-jury-finds/
Samuti on autoriõigusi hoidvad ettevõtted (mitte autorid!) kaevanud inimeste peale, kellel pole isegi mitte arvutit, surnud inimeste peale jne.
Samuti poleks midagi uut selles, et mingi tagamõttega vastuvõetud seadusi haktakse (kuri)tarvitama hoopis teistel eesmärkidel, vt nthttp://en.wikipedia.org/wiki/Controversial_invocations_of_the_USA_PATRIOT_Act

Neljandaks, ACTA võimalikud hüved ja ohud ei ole kuidagi tasakaalus. Internetis failivahetamise vastu võitlemine on küllaltki lootusetu projekt, sest vastumeetmed on tehnoloogiliselt alati sammu võrra maas. seetõttu on ka parimal juhul saavutatav kasu väga väike, suurendades autorõiguste omanike (mitte tingimata autorite!) tulusid ehk paari protsendi võrra. Kui nüüd peaks juhtuma, et kasvõi mõnesid inimesi seetõttu ebaõiglaselt ruineeritakse, teisi ahistatakse või nende järel nuhitakse, siis oleme maksnud tulemuse eest mitu suurusjärku kõrgemat hinda kui vaja.

Minu keskne tees on paralleel DMCA-ga. Kolisin üsna varsti pärast selle vastuvõtmist USA-sse ja mäletan sealsete poliitikute sõnavõtte, kes küll seemneid ei soovitanud süüa, aga väitsid ikkagi, et kõik on korras ja midagi hullu ei juhtu. Nagu ülaltoodud linkidelt näha, juhtus ikka küll.

Tõnis Kõiv andis aga sellise vastuse (vt täielikku kommentaari):

Vaatasin läbi teie postitatud lingid, mis puudutasid USA-s aastatel 2007-2009 toimunut. Ma arvan, et te mõistate ise ka, et Ameerikas plaanitavad SOPA ja PIPA (mis ei ole veel vastu võetud) ei saa mitte kuidagi olla aastaid tagasi toimunud kohtulahendite aluseks. USA õigussüsteemist hoiatavaid näiteid võtta ei ole eriti viljakas tegevus, sest Eestis on hoopis teine õigussüsteem. Kui USA-s on common law süsteem siis Eestis kontinentaal-euroopa õigussüsteem.

Kuna minu meelest oli taas tegemist mööda vastamisega, täpsustasin:

1. Ma pole SOPA/PIPA kohta sõnagi öelnud. Ma rääkisin peamiselt DMCA-st, mis võeti vastu sarnaseid eesmärke silmas pidades. DMCA sündis enne, kui internetiaktivism oma praeguse ulatuse saavutas, seetõttu ei protestitud selle vastu ka nii, nagu praegu SOPA või ACTA vastu, ning tagajärjeks on kirjeldatud kuritarvitused.
2. Õigussüsteemide erinevus pole siinkohal absoluutselt oluline. Common law tähendab seda, et juhtumite üle otsustatakse eelnevate kohtupretsendtide alusel. Aga kirjeldatud juhtumid ei ole sellised mitte eelnevate pretsedentide pärast, vaid sellepärast, et seaduses on niiviisi kirjas. Kui kontinentaaleuroopas võetakse vastu sarnane seadus, on ka tulemused täpselt samad.
Ja see, et korporatsioonid saavad inimesi ahistada ja neilt välja pressida, läheb kohtu- ning õigussüteemist üldse mööda.

Ja sain vastuse:

MInu arvates on õigussüsteemide erinevus oluline ja automaatselt olukordi ja lahendusi USA-st üle kanda ei saa. Siin jääme selgelt eriarvamusele.

Selle peale ei oskagi midagi kosta.

Sama threadi teises harus, Tõnis Kõiv:

Kahjuks ei saa ma ilma näiteid toomata teie hirmudest aru. Mida te siis oma veebilehel hoida tahate, millele teistel inimestel õigused on?! Miks te siis õiguste omanikuga kokku ei lepi? Miks te ei saa kolmest hoiatusest aru?!

Selle peale mina:

Kui aru ei saa, siis tuleks teemasse süüvida ja katsuda erinevate ekspertide poolt esitatud vastuargumentidest sisuliselt aru saada. Kui meie Riigikogu võtab seadusi vastu nii pealiskaudselt ja probleemi sisu mõistmata, tekitab see minus suurt muret. Soovitan lugeda eelkõige DMCA-d puudutavaid materjale näiteks Electronic Frontier Foundationi kodulehel.

Aga teeme selle konkreetse näite siis puust ja punaseks.

Meil on veebisait, kuhu kolmandad isikud saavad sisu lisada. Tänapäeval kasutavad kõik populaarsemad saidid seda mudelit, alates vikipeediast kuni rate.ee-ni (ka http://www.toniskoiv.ee või http://www.targotennisberg.com). Saiti haldab isik A, ostes majutusteenust firmalt B.

Isik C lisab sinna mingit sisu.

Nüüd tuleb organisatsioon D, kes saadab firmale B kirja, kus väidab, et mingi sisu rikub nende autoriõigust ja nõuab selle kohest mahavõtmist ähvardusega, et muidu tuleb maksta neile miljon eurot. Kuna firmal B pole ressursse ei juriidiliseks võitluseks ega sisuliseks kontrolliks, siis ta kas eemaldab koheselt isiku C postitatud info või sulgeb kogu saidi. DMCA-d kasutades on aset leidnud mõlemat laadi juhtumeid, olenemata sellest, kas organisatsioonil D oli tegelikult õigus või ei. A-l ja C-l on siinkohal aga täiesti minimaalsed võimalused oma õiguste kaitsmiseks.

Analoogse situatsiooni võib konstrueerida nt avalike wifi-punktidega – kui ACTAt täies mahus täita, poleks meil varsti enam ainsatki vaba leviala.

Firmadele nagu B on siin kaks varianti:
1) oma teenuste valikut oluliselt piirata
2) hakata nuhkima oma kasutajate järel, mida nood täpselt teevad
Mõlemad variandid tekitavad firmale B lisakulu, mis on majandusele summaarselt sadu kordi suuremaks koormaks kui täiendav autorikaitsetulu, rääkimata tehnoloogilise progressi tugevast pidurdamisest.

Ja TK vastus (vt täielikku):

Alati on olemas variant, et konkreetse pretensiooni peale võetakse maha konkreetne materjal. Olen lugenud lausa kolmest teatest, millele tuleb enne reageerimata jätta. Mina pean oma blogi juba aastaid ning vastutan igati kõige eest, mis siin leida on. Kommentaaride modereerimine võtab aega, aga see on minu valik. Vabatahtlik valik.
Minu meelest minu eelnevad näited demonstreerisid just, et siin soovitatud käitumine ei ole realistlik. Tundub, et rohkem progressi selle aruteluga pole võimalik saavutada.

Kellel selles diskussioonis õigus on, kas mõni osalejatest on üles näidanud naiivsust, pahatahtlikkust, pealiskaudsust, demagoogitsemist, võhiklikkust, hoolimatust või välist mõjutatust, jäägu lugeja otsustada.

Aeg näitab, mis sellest kõigest saab, täna aga soovitan kõigil osaleda protestiaktsioonides, sinna ka tegelikult kohale minnes, mitte ainult Facebookis nuppe vajutades! Muuseas, sealsamas Stockholmis, millele esialgne pilt viitab, on end protestile kirja pannud peaaegu 12 000 inimest.

Poliitikutelt, kes ACTA-t pooldavad (eriti kui olete mõne sellise poolt hääletanud), soovitan aga küsida:

  • Mis on konkreetsed negatiivsed mõjud, kui Eesti ACTA-t heaks ei kiida?
  • Kas olete nõus vastutama, kui mõnda eestlast ikkagi hakatakse ACTA tõttu ebaõiglaselt taga kiusama?
  • Kas olete nõus vastutama, kui Eesti ettevõtted siiski hakkavad ACTA pärast majanduslikku kahju kandma?
  • Kas olete nõus vastutama, kui Eesti tehnoloogiline positsioon maailmas ACTA pärast kannatada peaks saama?

Kui kõik on hästi, pole neil ju kaotada midagi.

Lisaks peaksid nad sisuliselt vastama järgmistel linkidel mainitud murekohtadele:

http://kogukond.org/2012/02/mis-on-actaga-katki-vaike-hunnik-viiteid/
http://action.ffii.org/acta/Analysis
http://en.wikipedia.org/wiki/Anti-Counterfeiting_Trade_Agreement#Criticism
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13977%3Akas-interneti-lopp-ja-acta-algus&catid=9%3Asotsiaalia&Itemid=13&issue=3379
http://falkvinge.net/2012/01/31/why-acta-is-so-mercilessly-pursued/
http://falkvinge.net/2012/02/03/european-commission-slip-reveals-censorship-in-acta/

Mingisugustele välistele materjalidele viitamine ei ole vastuvõetav, inimene peaks vastama oma sõnadega, demonstreerides küsija probleemist tegelikku arusaamist. Meie rahvaesindajad peaksid olema piisavalt pädevad, et endale asjad korralikult selgeks teha, selle põhjal otsus vastu võtta ning suuta seda sirge seljaga kaitsta.

Tehke talle ka konkreetselt selgeks, et mõistliku vastuse andmata jätmise korral jäetakse tema nimi hoolega meelde ning edaspidi tema poolt ei hääletata.

18 responses so far

18 Responses to “ACTA – kas eesmärk pühendab abinõu?”

  1. Priit Tohveron 11 Feb 2012 at 11:04 am

    Jah, nõustun kindlasti sellega, et välistele materjalidele viitamine tuleb lõpetada, kui ei oska oma sõnadega ära põhjendada, siis ei tohiks ka allkirjastada.

  2. Mad Maxon 11 Feb 2012 at 12:58 pm

    See on parim artikkel, mida olen lugenud teema kohta! Respect!

  3. Priit Aigroon 11 Feb 2012 at 1:49 pm

    Super, Targo! Väga hea kokkuvõte ja mõttearendus. Jagan Sinu seisukohti. Iseenesest materjali sisuline pool on minu arvates täiesti meediaavaldamiskõlbulik ning võrreldamatult üle selle, mis meediast varasemalt üldse teema kohta läbikäinud. Sinu kirjatükki lugedes saaksid aru probleemidest ka “mitte-fooliumpead” ning need kes seemneid ei söö… Iseasi, kas ollakse motiveeritud seda tegama.

  4. 2 miljonit on täison 11 Feb 2012 at 5:53 pm

    http://www.avaaz.org/en/eu_save_the_internet_spread/?rc=fb&pv=264

  5. Karlon 12 Feb 2012 at 12:40 pm

    Nõustun eelpoolse arvamusega, et Targo, võta ühendust mõne ajalehega ja publitseeri oma mõttekäigud/tsitaadid kirjavahetusest suuremale avalikusele nähtavale kohale.

  6. Targoon 12 Feb 2012 at 1:04 pm

    Hm, ma pole ise suurem asi oma asjade pushija, aga kui inimesed tõesti nii arvavad, eks poetage sõna mõnele tuttavale ajakirjanikule.

  7. Tarmo Õuemaaon 12 Feb 2012 at 2:46 pm

    Ma tahaks küll Lääne Elu arvamusküljele. Ruumi on 7000-7500 tähemärki.

  8. Kuldaron 12 Feb 2012 at 5:02 pm

    Hea ja p6hjalik postitus. T2nud!

  9. Einar Aleksejevon 13 Feb 2012 at 12:55 pm

    Tänan vaeva nägemast lahmimise aseme!

  10. Mario Lobanovskion 13 Feb 2012 at 3:28 pm

    Rääkides DMCA’st, on kompaniidel võimalik nõuda trahvisummat nn “umbkaudse” teenimata kasu eest, mind huvitab, et kui näiteks mina laen filmi internetist ja suudan tõestada, et see film on tekitanud/tekitas mulle hoopis suurema (kaudse) kahju. Kas selline asi oleks mõeldav? Väga äärmuslik küsimus, aga kas selline asi oleks teoreetiliselt võimalik.

  11. Targoon 13 Feb 2012 at 3:35 pm

    Mario, sinul pole midagi võimalik nõuda, sest sõnavabadust kaitsvad seadused kaitsevad antud kontekstis filmi tegijaid.
    Ja see on tegelikult hea – võitlus õiguste ja õigluse eest on midagi väärt vaid siis, kui me teiste põhiõigusi (sõna-, mõtte- ja südametunnistuse vabadus) sama palju kaitseme, kui enda omi.

  12. Targoon 17 Feb 2012 at 1:35 pm

    Kirjutasingi Lääne Elu jaoks leheversiooni ka sellest jutust. Mõtlesin enne endamisi, kas nad “Ansipi seemnepurske” fraasi julgevad ka ära trükkida, aga julgesid küll :)

    http://online.le.ee/2012/02/16/targo-tennisberg-kas-eesmark-puhendab-abinou/

  13. Raidoon 22 Feb 2012 at 6:16 pm

    Vaieldamatult kõige paremini kirjutatud asi mis ma acta kohta lugenud olen. Väga objektiivselt ja hästi kirjutatud, ka täiesti teemaga mitte kodus olev inimene saab asjast põhjaliku ülevaate. Väga hea oleks kui seda avaldataks ka postimehes või delfis, et ka suuremal massil tekiks asjast ülevaade.

  14. Johnnieon 10 Oct 2012 at 2:36 am

    Hi there, the whоle thing is going ωell here
    anԁ ofcoursе eѵery onе is sharing іnformаtion, that’s really good, keep up writing.

  15. jackkbyhxhhdteyroon 06 Aug 2014 at 1:11 pm

    Kindly remind you that you have reached your weekly limit of 20 free stories. to sign up for our 1-week trial. ルイヴィトン バッグ He said the Feds tapering plan could create “hiccups” but would not affect the trajectory of growth in the region. escarpin louboutin pas cher Yesterday the price of oil moved lower along with US stock markets. Benchmark crude for August delivery fell 32 cents to finish at US$106 a barrel on the New York Mercantile Exchange.

    mulberry handbags Combining elements of text messaging and social networking, the apps provide a quick-fire way for smartphone users to trade everything from brief texts to flirtatious pictures to YouTube clips – bypassing both the SMS plans offered by wireless carriers and established social networks originally designed as websites. air max pas cher pour femme Last year, FamilyMarts revenues in Chinas mainland were 3.8 billion yuan (US$609 million). christian louboutin pas cher Unions, trying to defend the 35-hour working week, are pitted against some retailers and even some employees who want to increase business at a time of record unemployment and stagnant economic growth. Retailers Leroy Merlin and Kingfisher-owned Castorama were open in Paris and its suburbs yesterday, defying a court ruling on Thursday.

    zanotti femme Minsheng Securities and Nanjing Securities in May were fined for dereliction of duty in the IPOs of Guangdong Xindadi Biotechnology and TNS Solar. air jordan femme In Europe, business sentiment is rising for the first time in three months, according to a survey of the 17-country eurozone. The monthly purchasing managers’ index for the eurozone from financial information company Markit rose to 52.1 in December from 51.7 in November, after two consecutive months of declines. Anything above 50 indicates expansion, which would typically translate into higher demand for crude. fitflop uk To continue using full functionality of our site, please below.

    Chinas service sector is certainly unrepresented in the economy, with its share of GDP notably lower than the norm of 55-60 percent among emerging as well as developed economies. The smaller share indicates under-supply of services in general, contrasting with the excess capacity problem of the manufacturing sector. Hence, shifting the focus toward the development of the service sector should help improve the efficiency of the economy as a whole. Print + Digital Subscription Digital Subscription Free Sign-up Visitors Newspaper PDF Website access 1-week trial limited Mobile apps Newsletter Price RMB 820/year RMB 500/year Free Free zanotti femme pas cher Tang Changhong, chief designer of the First Aircraft Institute under the Aviation Industry Corporation of China, suggested the government encourage regional jets to land and take off at hub airports as well as allocate more subsidies to the regional carriers.

  16. Kirstenon 07 Jun 2016 at 10:58 pm

    I still cannot quite think I could often be one of those
    reading the important recommendations found on your site.

    My family and I are sincerely thankful on your generosity and for
    giving me the advantage to pursue our chosen career path.
    Thank you for the important information I managed
    to get from your web page.

  17. seperate cell phoneon 01 Dec 2016 at 12:08 am

    Merely wanna input that you have a very nice internet
    site, I love the pattern it really stands out.

  18. curso de porcelanato líquido em bhon 14 Jan 2017 at 4:05 pm

    A emprego mais interessante, que confere efeito 3D, é
    a aplicação de resina transparente sobre uma pelicula com a imagem que se ou efeito tridimensional.

Comments RSS

Leave a Reply