Jul 06 2010
Kelleks saada
Tööd ei karda me juhhei,
ametid on kõigil meil!
Rääkisin ühe tuttavaga teemal, mida on võimalik IT-s karjääri poolest üldse peale hakata. Enda üllatuseks leidsin, et ükski IT-d õpetav Eesti kool ei loetle just kuigi põhjalikult võimalusi ja ameteid, millega pärast nende stuudiumi lõpetamist on võimalik tegeleda, ja samuti ei kujuta ka paljud tudengid ette, mida nad täpsemalt pärast kooli tegema hakkavad. Hakkasin neid seetõttu ise kirja panema ja mõningase mõtlemise järel jõudsin järgmise tabelini (kliki, et suurendada):
Siin on ära toodud üksteisest ülesannete sisu poolest erinevad ametid, mille täiskohaga pidajaid ma ise näinud olen, ja kus tarkvaraalasest (päris tervet IT-d+arvutiteadust ei oleks jõudnud ühte tabelisse kirja panna) haridusest kasu oleks. Grupeering on mõneti meelevaldne ja mõnes situatsioonis liigitataks ameteid ehk teisiti. Siiski läheb praktiliselt igas tarkvaraprojektis peaaegu kõiki ka vaja, kuigi olenevalt projekti suurusest võib mõnele neist kuluda 0,1% ühemehefirma omaniku ajast kuni tervete meeskondadeni. Nt Microsoftis on tiim, kes päevast päeva lihtsalt jooksutab igapäevaste Office’i buildide suitsuteste. Testid käivad automaatselt, kuid sellegipoolest on vaja, et keegi kontrolliks, et kõik sujub, koordineeriks parandusi, saadaks vastavaid teavitusi jne.
Peale nende on muidugi veel musttuhat spetsiifilisemat varianti, üks huvitavamaid ametinimetusi, mida ma olen kohanud, oli Emulation Ninja Microsofti XBoxi divisjonis, aga need on üldjuhul teisendid tabelis toodud ametitest.
Kuna aga need ametid erinevad mitte ainult tehnoloogia, vaid ka sisu poolest, oleks väga hea, kui ülikoolid mõistaksid nende olemasolu ja annaksid ka spetsiifilisemaid teadmisi, kuidas ühes või teises hakkama saada. Igaüks neist vääriks eraldi loengukursust, kardetavasti utoopia, aga unistada ju võib.
Veel: siit ei järeldu, et ma pooldaksin mingit superkitsast spetsialiseerumist. Minu peamine point on, et nende tegevusalade olemasolu tuleb teadvustada ning ennast nende läbiviimiseks korralikult ette valmistada, kuid õige professionaal võiks vallata päris paljusid selle tabeli lahtritest. Inimene on ikkagi generalist, spetsialiseerumine on putukatele 
Sellest tabelist kumab jälle läbi sinu ameerikamaalt kaasa toodud suhtumine, et igasugu “juhtimine” on “iitee” ja itimees peaks (taand)arenema manegementi. No ei ole vaja häid spetsialiste upitada nende ebakompetentuse tasandile.
Offf, mul on viimase 14 aasta jooksul olnud igasuguseid erinevaid juhte, mõni neist on ennast nooremprogrammeerijast üles töötanud, teine ainult ärikoolis käinud. Üldiselt on juhi suurem võimekus sel alal, mida ta juhib (näiteks IT) aidanud kaasa sellele, et inimesed on õnnelikumad, asjad saavad paremini tehtud ning kliendid on rohkem rahul.
Analoogselt tõstab spetsialisti väärtust see, kui ta saab aru, kuidas äri käib.
Samas pole ma enda arvates kusagil kirjutanud, et spetsialist peaks kindlasti managementi minema, see on ikkagi igaühe enda valik.
Oluline on aga, et selline arengutee võimalus eksisteerib ja on täiesti adekvaatne. Kuid praegu ei tutvusta meie koolid seda varianti üldse, rääkimata vastavast ettevalmistusest.
Mnjah, see on see kiipsmailingumaa HR-tegelaste väljamõeldis, et neeger neegerdab siis paremini, kui ta tajub nn. “suurt pilti” ja “oma kohta süsteemis” ja “kuhu me läheme”. Mind nii odavate trikkidega õnge ei võta
Ma tean, et Süsteemil on tegelikult ükstapuha, konsumeerib mind ära ja viskab minema. Aga noh, igaühele oma. Lõppeks pole ju keelatud olla õnnelik neeger, kes usub, et ta on Vajalik Komponent, kui HR talle seda mullikest ajab.
Offf, mulle pole ükski HR sellist juttu ajanud, lihtsalt kuidagi iseenesest on selline seisukoht välja kujunenud ja eluliste näidete najal kinnitust saanud.
Süsteemil on muidugi ükspuha, organisatsioonil pole omaenda aju või südant. Aga iga arenguetapp, mida ma mainitud “suure pildi” mõistmisel olen suutnud läbi teha, on suurendanud ka hinda, mida ma “Süsteemilt” selle “konsumeerimise” eest küsida saan.
Targoga täiesti nõus – korralik IT firma HR hindab kõiki ameteid ja olulisim on, et inimene on just selles ametis, kus ta on parim ning et see talle meeldiks.
Kontseptuaalne töö on tegelikult IT maailmas kõige paremini makstud ja kõige suuremaid teadmisi, kogemusi (mitmeid suuri projekte, aastaid kogemusi), õiget suhtumist (sh. väga head koostöövõimet), kõrget IQ-d nõudev osa mille poole tasub püüelda. Samas – neid positsioone on reeglina üksikuid – vähemgi kohati kui juhtide kohti.
Aga ka realiseerimise kihis on enamik ameteid sarnaselt on väga kõrgete nõudmistega ja väga hästi tasustatud. (lihtsalt kontseptuaalne töö võimaldab rohkem vabadust ja loomingut, realiseerijad peavad tihti juba visandatust kinni hoidma ja tunnevad end ehk rohkem piiratult).
Kasutajatoe töö on ehk rohkematele inimestele jõukohane teadmiste ja oskuste omandamise kiiruse mõttes (kuigi hea suhtlemisoskus ja tahtmine seda tööd teha on haruldasemad) – seetõttu on konkurents nendele töökohtadele suurem ning tõesti palgad ei ole nii kõrged. Aga paljudele on see sellest hoolimata väga meeldiv töö ning kindlasti väga vajalik töö. Just siin saab tihti hästi palju positiivset tagasisidet klientidelt (kui oma tööd hästi teha) ning see annab inimese tööle mõtte.
Kas saaks selle tabelis olevatele nimetustele ka USA ,,course numbers,,
liigituse,ilma selleta on kahjuks see tabel lihtsalt semiootika .
Kui selle tabeli nimetustele puudub vaste USA ,,course numbers ,, loetelus,pole sellega midagi teha !
Juhan, see mu point just oligi ju, et need ametid eksisteerivad kõik päriselus, aga neile vastavalt orienteeritud kursusi naljalt kusagil ei ole.
Praegu pead ikka ise mõistatama ja klapitama, millist kursust mille jaoks vaja võiks minna, ning suure tõenäosusega ise vähemalt samapalju muudest allikatest juurde õppima, taldrikul ei too keegi midagi ette.