Apr 04 2008

Maad ja rahvad

Published by Targo at 5:01 am under Maad ja rahvad, Programmeerijad

world.jpg 

Üks olulisemaid asju, mille üle mul oma Microsofti-kogemuse juures hea meel on, on võimalus töötada koos väga erineva tausta ja päritoluga inimestega. Ainuüksi minu otseses alluvuses on olnud inimesi Hiinast (sh nii emamaalt, Taiwanist kui ka Hong Kongist), Indiast, Kanadast, Poolast, Slovakkiast, Türgist, USAst ja Venemaalt, lisaks kolleege kõikvõimalikest muudest kohtadest Soomest Botswanani. Konkreetselt arendajate osas on ameeriklased Microsoftis muuseas suur vähemus ja mõnes divisjonis ei moodusta isegi mitte suurimat rahvusgruppi.

Selle juures on huvitav tähele panna, kuidas kellegi kultuuriline ja majanduslik taust on inimesi vorminud. Ühelt poolt võib igas keskkonnas kohata nii geeniusi kui ka luusereid, IQ ja töökuse monopoli pole ühelgi piirkonnal, aga sellegipoolest torkavad silma mõned iseärasused.

american.jpg

Ameeriklased elavad tugevate kapitalistlike traditsioonidega arenenud tööstusühiskonnas, kus valitseb tugev sisemine konkurents ettevõtete ja ka indiviidide vahel. Ettevõtete seas on tihti väga tugev spetsialiseeritus, igaüks on leidnud endale konkreetse kitsa turuniši, millelt oma kasumit saada. Ameerikasse kolides üllatas mind suuresti, kui palju siin ikkagi erinevaid kaupu ja teenuseid on võimalik saada, mis on kõik selle konkurentsi ja spetsialiseerumise tagajärg. Üksikisikute tasemel paistavad silma kaks aspekti: esiteks tohutu ettevõtlikkus – peaaegu kõigil minu ameeriklastest tuttavatel on kunagi olnud oma äri, nad plaanivad seda tulevikus luua või vähemalt unistavad sellest. Teiseks aspektiks on jällegi seesama spetsialiseeritus, Ameerikas kohtab väga palju inimesi, kes on mingi konkreetse eriala äärmiselt tugevad spetsialistid, kuid nad jäävad hätta, kui on tegemist millegagi, mis otseselt nende valdkonda ei puutu. Samuti toetub ameeriklane hädas palju konkreetse spetsialisti abile, selle asemel, et asju ise korda ajada, olgu tegemist siis elektriku, politseiniku või advokaadiga.

 sikh.jpg

Indialaste puhul on oluline vahe, kas me räägime tüüpilisest väljarännanud IT-spetsialistist või inimesest Bombay tänavalt. Tohutu ülerahvastatuse tõttu on Indias lääne inimese jaoks kujuteldamatu konkurents ülikoolikohtadele ja headele ametipostidele. Kraadiõppesse pääseb vaid maksimumhinnetega ja isegi kõrgelt haritud inimesel pole enamasti muud valikut, kui töötada Ameerika firma tech suppordis ja kuulata redneckide virisemist, et miks nende modem ei tööta. Kui siia lisada veel takistused, mida USA immigratsiooniteenistus seab osadest riikidest sisserändajaile, saame kokku terve hulga sõelasid, millest tüüpiline Indiast pärit itimees on pidanud läbi saama. Sellega seoses järgivad nad tihti punktuaalselt igasuguseid tobedamaid ja vähemtobedamaid reegleid (ehk täidavad vene korraldusi saksa täpsusega), kuna nende kogemuse järgi võib reegli eiramine kaasa tuua rongist maha jäämise.

putin.jpg

Idaeurooplased on tihti vastupidise mentaliteediga. 50 aastat kommunismiaega on neile õpetanud, et reeglid on juhuslikud ning suvalised (isegi kui nad vabamas ja loogilisemas ühiskonnas seda ei ole) ja neid võib enamasti eirata. Vahel on see halb, vahel hea, olenevalt sellest, kas tulemuseks on geniaalne innovatsioon või faux pas, mille tõttu teised peavad ületunde tegema.

yao.jpg

Hiinlaste juures on huvitaval kombel esindatud jooned kõigist ülaltoodutest: suurrahva mentaliteedist tingitud mõningane teadmatus muu maailma osas, rahvaarvust tingitud tihe konkurents ja kommunistlikust riigikorrast tulenev teatav vajadus igapäevaelus vahel mõningast osavust kasutada.
Samas on Hiina kultuurile lääne omaga võrreldes omane küllaltki tugev kollektivism. Kui Ameerikas on vanasõna, et varajane lind saab ussi kätte (early bird gets the worm), siis Hiinas on väidetavalt vanasõna, et varajane lind lastakse maha ehk siis hoopis teine suhtumine individuaalsesse initsiatiivi. Eriti Hiina filiaalidega asju ajades torkab silma, et inimesed võtavad vastu mingi otsuse ja siis kohalik ülemus räägib kõigi eest, võrreldes sellega, kuidas Euroopa või Ameerika filiaalis igaüks isiklikult esile püüab tikkuda.

ilves.jpg

Eestlastel on idaeurooplaste alamliigina veel üks eripära: väikerahvana on Eestis põhimõtteline struktuurne puudus inimestest. Ühemiljonilise rahvaarvuga riigis tuleb ära täita needsamas võtmepositsioonid (olulised riigiametid, põhiliste majandusvaldkondade juhtivate ettevõtete direktorid jne), mis sajamiljoniliseski, aga sobivad kandidaadid tuleb leida palju väiksema seltskonna seast. Kuna igalühel polegi erilist soovi suur juht ja otsustaja olla, põrkavad rahvusvaheliste firmade esindajad Eesti filiaalidega tegeledes kokku nende jaoks kummalise probleemiga, kus keegi ei tahagi eriti ülemus olla ja teeb pigem oma tavalist tööd. Oma tavalises suurkorporatsiooni keskkonnas on nad harjunud pigem olukorraga, kus igale juhtivale kohale on kohe kümme kandidaati, kuna inimestel pole muud varianti silmapaistmiseks. Eestis on aga igal soovijal küllaltki lihtsalt võimalik saada kas seltskonnaajakirja veergudele, televisiooni, parlamenti või mõne top 100 ettevõtte juhikohale, mis enamiku inimeste ambitsioonid rahulikult ära maandab – kui mujal on tegemist tõsise ambitsiooniüleküllusega, siis Eestis selle puudusega.
Samuti täidetakse Eestis sarnaseid ülesandeid tihti palju väiksema arvu inimestega, kui mujal ning igaüks peab tihti ära katma palju laiema vastutusala kui rahvarohkemas ühiskonnas tavaks. Kui Redmondis on Microsofti Office’i divisjonis terve eraldi tiim, mis tegeleb ainult build toolide ja skriptidega, siis Eestis teeb programmeerija ise kõik vajaliku muu töö kõrvalt ära. Seetõttu on eestlane itimehena tihti palju laiema profiiliga, kuid tal puudub tavaliselt sügavam eriteadmine oma valdkonnast. See tähelepanek ei kehti muidugi mitte ainult IT kohta, mulle tundub, et näiteks ameeriklasega võrreldes on eestlane ka üleüldiselt varmam avaldama amatöörlikku arvamust mõnel suvalisel poliitilisel või filosoofilisel teemal.

 diversity.jpg

Mis on jutu moraal: Nagu alguses öeldud, ei mõjuta kultuurikeskkond kellegi oskust või võimet oma igapäevaseid tööülesandeid täita ja kõigist ülaltoodud statistilistest tähelepanekutest on palju erandeid. Siiski on hea, kui meeskonnas on esindatud erineva taustaga inimesed, kes lähenevad probleemile erinevalt ning suudavad näha midagi, mis teistel ehk tähele panemata jääb. See ei kehti muidugi mitte ainult rahvuse, vaid ka sotsiaalse või majandusliku päritolu, hobide, selle, kas tegemist on linna- või maainimesega jms kohta. Mida rohkemad on erinevad kogemused ja oskused meeskonnas esindatud, seda väiksem on risk ja seda tugevam lõpptulemus.

No responses yet

Trackback URI | Comments RSS

Leave a Reply