Mar 19 2008
Täpsusküsitlemine
Esimene juhtum.
Tarkvarafirma Joostes Marss sai hiljuti valmis Hulkuvate Kasside Riikliku Inspektsiooni infosüsteemi uue versiooniga. Pärast paigaldamist selgus aga, et vähemalt klient Kustavi arvates ei kõlba süsteem kassi saba allagi. Parandati-täiendati ja paigaldati uuesti, aga ikka ei kõlba. Veel üks kord ja ikka sama lugu. Lõpuks saadeti Kustavi juurde analüütik Anton, kes viimaks selgeks tegi, mida Kustav tegelikult tahab, aga vahepeal oli möödunud mitu kuud asjatut ajakulu.
Teine juhtum.
Projektijuht Joosep küsib programmeerija Peetrilt, kas töö on valmis. Peeter vastab, et üldiselt on valmis, aga natuke tuleb veel refaktoreerida ja seletab pool tundi, kuidas on väga halb, kui IFoo sõltub IBarist. Järgmisel päeval sama küsimuse peale vastab Peeter, et veel on vaja natuke debugida ning täidab taas Joosepi kõrvad tehnilise žargooniga, kuni viimane ehmunult põgeneb. Nädal hiljem räägib Peeter, et kuna Priidu komponendis on vaja mälulekkeid parandada, ei saa ta ka enda asju üle anda. Joosep on vahepeal Kustavile lubanud, et töö antakse kohe üle ja mõlgutab nüüd musti muremõtteid.
Kolmas juhtum.
Tippjuht Tõnis tahab teada, kas panustada AS HüperKonsultantide pakutavasse uude supermodernsesse tootmismetoodikasse. Analüütikud kiidavad, programmeerijad laidavad, müügimehed näitavad värvilisi slaide, kõik on väga emotsionaalsed ning Tõnise peas valitseb kaos. Lõpuks otsustab Tõnis pakkumise vastu võtta, sest tema naine käib HüperKonsultantide bossi naisega koos spaas.
Neljas juhtum.
Joostes Marss teeb Kustavile vägeva demo ja Kustav kirjutabki alla uue sajamiljonilise lepingu. Hiljem selgub aga, et valminud süsteem ei toeta üldse nii paljusid kasutajaid, kui palju Kustavi asutuses töökohti on, samuti ka mitte nõutavaid andmemahtusid. Teha pole aga midagi, sest vastavaid sätteid pole lepingusse üles tähendatud.
Põhimõtteliselt saab kõiki neid situatsioone lahendada, rakendades õigel hetkel kriitilist mõtlemist ja küsides suure hulga väga konkreetseid ja täpseid küsimusi. Täpsusküsitlemine(Precision Questioning) on üks metoodikaid, mis õpetab selliseid küsimusi süsteemselt esitama, kuigi ma ei tea, kas Eestis keegi selle levitamisega on tegelenud. NB! PQ ei asenda kindlasti tavalist suhtlemist, vaid on lihtsalt üks vahendeid, mida teatud situatsioonides kasutada!
PQ põhineb formaadil üks lühike küsimus/üks lühike vastus, mille põhjal küsitakse järjest uusi küsimusi. Rohkete küsimuste esitamine soodustab kriitilist mõtlemist ning lühike formaat samm-sammulist lähenemist, mis aitab hoida teemat laiali valgumast ja laseb küsitlejal oma peas asjadest selge ülevaate saada.
Tavaelu PQ näited on näiteks ristküsitlemine kohtus, suuline eksam ülikoolis või presentatsioon riskikapitalistidele. Tarkvaraga seotud situatsioonid on mitmesuguste spetsifikatsioonide inspekteerimine, kliendi vajaduste kaardistamine, kriitilises seisus projekti olukorrast ülevaate saamine ja muidugi kõik rahakulutamisega seotud juhtumid.
Ühisteks joonteks on siin:
- Olukord, kus kogu info ei pruugi tingimata tõene olla
- Vigade tegemisel on tõsine hind
- Materjali loomus võimaldab samm-sammulist lähenemist
Näide (Edit: see näide on natuke utreeritud, tegelikkuses on täitematerjali muidugi natuke rohkem, aga infoedastuse seisukohalt jääb mõte samaks):
Küsimus: Kas teine moodul saab neljapäevaks valmis?
Vastus: Jah, tegelikult isegi kolmapäevaks.
K: Ja prototüüp saadetakse Kustavile reedel?
V: Ei, sellega läheb järgmise teisipäevani.
K: Millest see viivitus?
V: Kaks põhjust, Priidul läheb töö ülevaatamisega kauem aega ja kujundajatel pole ikoonid veel valmis.
K: Kas Priidu viivitust oleks saanud ette näha?
V: Ei, tal oli vaja projekt Dünamo jaoks mõned kriitilised vead ära parandada.
K: Kas see võib põhjustada täiendavaid viivitusi?
V: Hetkel ei tea, küsin Priidu käest.
K: Miks ikoonid veel valmis pole?
V: Rudolf libises vannitoas seebi otsas, vigastas kätt ega saanud paar päeva tööle tulla.
K: Mida see viivitus meie jaoks tähendab?
V: Pikas perspektiivis on kõik korras, lühiajaliselt peame paar päeva ületunde tegema.
K: Kas lõpptähtajaks saab kõik valmis?
V: Praeguse arvestuse järgi jah.
K: Kas miski võib selles osas muutuda?
V: Ma olen mõelnud, mis saab, kui Dünamoga muid probleeme tekib.
K: On see tõenäoline?
V: Ei tea, räägin nendega homme ja küsin.
K: Mis on halvim võimalik stsenaarium?
V: Nad jäävad hiljaks ja põhjustavad meile lisaviivitusi.
K: On meil võimalik Dünamo asemel midagi muud kasutada?
V: Probleem pole otseselt nende viivituses, vaid selles, et testijad on siis kõik Dünamo peal ega saa meie projektiga tegeleda.
Ilmselt on selge, et tegemist pole tavalise jutuajamisega, vaid üks pool juhib vestlust väga konkreetse infokogumise eesmärgiga ning teine aitab talle kaasa, vastates konkreetselt ainult sellele, mida talt küsitakse, ilma et tekiks infoüleujutust. Mõistagi on vajalik, et pooled mängivad samade reeglite järgi ning igapäevases tavasuhtluses ei tule selline formaat kõne alla, kuid teatud situatsioonides on täpsusküsitlemine väga vajalik oskus.
Milliseid küsimusi küsida, sellest tuleb juttu järgmistel kordadel, luban vekslina, et suvalise keskmiselt informatiivse lause kohta on võimalik küsida 70 erinevat küsimust 
