Targo tarkvara

Paljud inimesed on kindlasti kuulnud Myers-Briggsi iseloomutüüpide testist, kui mitte, siis soovitan kindlasti see test läbi teha, annab väga viljakat mõtlemisainet nii iseenese mõistmise kui ka teistega suhtlemise osas. Internetis on mitmeid saite, kus saab MB testi teha. Siinkohal vaatame, millised on mõned huvitavad MB rakendused konkreetselt tarkvaratootmise situatsioonis.

MB teljed on: Introvert-Extravert, Sensing-Intuitive, Thinking-Feeling ja Judging-Perceiving. Vastavalt sellele, kuidas inimene neil telgedel paikneb, vastab tema iseloomutüübile 4-täheline lühend.
Järgneval diagrammil on toodud statistilised tulemused, kus kollasel põhjal on (protsentuaalselt) USA elanikkonna statistilised iseloomutüübid ja rohelisel põhjal 5000 kas organisatsiooniliselt või tehnoloogiliselt liidripositsioonil töötava tarkvaraspetsialisti tüübid.

  
Väga oluline on rõhutada, et ükski iseloomutüüp pole a priori teistest parem või halvem. Ühiskonnas edukate inimeste seas on kõiki tüüpe, neid tuleb lihtsalt ära tunda ja arvestada, milline käitumine neile millist mõju avaldab.Kui kedagi huvitab, siis mina olen INTJ  

Esimene telg ehk kust me oma energiat ammutame: Extravert-Introvert

 
Küsimus: Mis vahe on introvertsel ja ekstrovertsel programmeerijal?
Vastus: Introvertne programmeerija vaatab sinuga rääkides enda kinganinadele, ekstrovertne sinu omadele…

Tegelikult on muidugi ka programmeerijate seas nii tõelisi  I-sid kui ka E-sid, kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. I/E tänavadefinitsioon on, et E räägib palju ja I on kogu aeg vait. See pole tegelikult õige, ma ise võin vajaduse korral rääkida-rääkida-rääkida, rahvale kõnesid pidada ja üleüldiselt esineda, aga tegelikult olen ma pigem introvert. 

I/E tegelik definitsioon on, et E saab oma tegutsemiseks vajaliku energia inimestega suhtlemisest, I aga omaette olemisest ja mõtisklemisest. Selle asjaolu mõistmine on väga oluline näiteks inimestele sobiva töökeskkonna loomisel.

E moto on “arutame asja”, ta on sotsiaalne, aktiivne, laiutiminev, väljendusrohke. E peab kogemuse läbi tegema, et seda mõista.
I arvab, et E on lärmakas, pealetükkiv, pealiskaudne, impulsiivne, väsitav.

I moto on “mõtleme asja läbi”, ta on vaikne, sügavutiminev, privaatne, reserveeritud. I peab kogemust enne mõistma, et seda läbi teha.
E arvab, et I on vaikne, kättesaamatu, ennastimetlev, eemalviibiv, väsitav.

Tarkvaraorganisatsioonis avaldub see eelkõige tiimide kompositsioonis ja õige keskkonna loomisel. Tüüpiliseks näiteks on igavene debatt selle üle, kas inimestel peaks olema vaikne, privaatne oma tuba või peaksid nad olema koos ühes suures ruumis, kus on võimalik igal hetkel teistega suhelda, olenevalt iseloomutüübist on mõne inimese jaoks õige variant üks, mõne jaoks teine. Vale valiku puhul juhtub lihtsalt, et töötaja on päeva lõpuks väsinud ega saa eriti midagi tehtud, kuigi kõik muud tingimused võivad olemas olla.

Minu idee on siinkohal luua asutuses “vaiksed piirkonnad”, toad, kuhu I saab vajaduse korral minna ja kriitilisel hetkel vaikselt ning segamatult oma tööd teha, ilma et ta sinna kogu aeg isoleeritud oleks. Suhtlemises on tähtis märgata, et I eelistab tihti kirjalikku väljendust, ütleb vähem, kuid väljaöeldu on see-eest rohkem läbi mõeldud, ning I võib kergemini solvuda, kui need mõtted tähelepanuta jäetakse.

Olukorras aga, kus kiiresti ja agressiivselt oma sõna sekkasaamine on oluline (nagu teatud tüüpi läbirääkimistel), omab E jällegi suurt eelist, sest selleks ajaks kui I on küsimuse oma peas läbi mõelnud, on E-d juba järgmisele teemale hüpanud. 

Teine telg ehk kust me infot saame: Sensing-iNtuition

  
 ”Sensing” tuleb siinkohal mõista selles tähenduses, mida me oma viie meelega konkreetselt tajume.

S-tüüpi inimesed hindavad eelkõige fakte, praktilisust, detaile, korrastatust ning on oma mõtetega peamiselt olevikus.
N arvab, et S on kujutlusvõimetu, pedantne, detailne, igav ja piiratud.

N mõtleb pigem tulevikule, võimalustele, tähendustele, mustritele ja muutustele.
S arvab, et N on ebapraktiline, lõdva mõtlemisega, abstraktne, ennustamatu ja distsiplineerimatu.

Programmeerimine on väga abstraktne tegevus ja programmeerijad kipuvad olema rohkem N-tüüpi. Siit saab alguse ka üks tüüpilisi konflikte programmeerijate ja klientide vahel. Tarkvarainimesed on tihti peaga pilvedes ning mõtlevad sellele, kui tehnoloogiliselt uhke, võimas, universaalne ja abstraktne nende lahendus on, samal ajal kui klient nutab, et tema konkreetset erijuhtumit arvesse ei võeta.
Universaalset ja abstraktset koodi on palju põnevam kirjutada, kui erijuhtumeid nikerdada, aga reaalne elu paraku peamiselt erijuhtumitest koosnebki. Selle asjaolu teadlik arvestamine, enese kahe jalaga maa peale surumine ning püüd maailma kliendi seisukohalt näha aitab tihti kaasa palju soojematele ja viljakamatele suhetele.  

Kolmas telg ehk kuidas me otsuseid teeme: Thinking-Feeling

T-d iseloomustavad sõnad on objektiivne, kindel, täpne, analüüsiv, ta mõtleb eelkõige sellele, kas miski on loogiline või ei ning püüdleb absoluutsele õiglusele.
F arvab, et T on objektiivne, kuid “ei saa asjale pihta”, range, tundetu ja hoolimatu.

F seevastu subjektiivne, empaatiline, hooliv, lähtub väärtustest ja harmooniast ning hindab eelkõige inimestevahelisi suhteid.
T arvab, et F on ebaloogiline, subjektiivne, pehme, irratsionaalne ja emotsionaalne.

Kuna arvutile tuleb kõik konkreetselt puust ette teha, on programmeerijad enamasti T tüüpi ja siit leiamegi järgmise konflikti. IT-mees võib tähtsat klienti külastades talle otse näkku öelda, et kliendi firmas on kõik valesti, korda pole ollagi ning keegi ei oska oma tööd õigesti teha. Enda seisukohalt käitus ta täiesti loogiliselt ning tegi kliendile teene, samamoodi nagu arvutile patchi installeerides, asjaolu, et suhe rikutud sai, ei pane ta tähelegi.  

Neljas telg ehk kuidas me asju lõpule viime: Judging-Perceiving
  

J teeb kindlaid plaane ja otsuseid, seab kõigele tähtaja, armastab organisatsiooni, struktuuri ning lõpetatust.
P arvab, et J on kontrolliv, struktuurne, planeeriv, piirav ja paindumatu.

P on pigem paindlik, uudishimulik, avatud, spontaanne ning eelistab kõik võimalused avatuks jätta.
J arvab, et P on kontrolli alt väljas, korratu, teeb asju viimasel hetkel, organiseerimatu ja ebausaldusväärne. 

Siinkohal on tarkvarainimeste seas esindatud mõlemad tüübid, aga me leiame terava vastuolu näiteks siis, kui on vaja projektigraafikut koostada või muud laadi tähtaegu seada.

J lubab kohe, et asjad on nädala lõpuks valmis, aga jätab vahel mõned asjaolud tihti arvestamata, mis lõpeb pikkade ületundidega.
P jällegi katsub konkreetse tärmini väljaütlemisest igati hoiduda, aga see ei tulene mitte laiskusest, vaid  arusaamast, et probleemi lahendamiseks on palju võimalusi ning ta soovib asja kallal lihtsalt vabas vormis nikerdada, et näha, mis välja tuleb.

Projektijuhtimise seisukohalt on oluline kummalegi anda ülesanded, mis neile sobivad: konkreetsed, ajakriitilised asjad J-le ning vabamas vormis (näiteks mõne uue tehnoloogia uurimise) P-le.

Kokkuvõtteks rõhutaks veelkord, et ükski neist tüüpidest pole parem kui teised, aga oma kolleegi, ülemuse, alluva või kliendi loomuse mõistmine aitab kindlasti kõigil oma tööd paremini teha.
Lisalugemiseks veel üks huvitav lehekülg antud teemal: http://www.sfu.ca/~smbarber/educ819.htm