Targo tarkvara

Neljas loeng projektijuhtimisest.

Siit leiate esialgsed slaidid. Audiot sedapuhku ei olnud – ebaõnn. Võite vaadata eelmise aasta vastavat sissekannet.

Ka tänane loeng on suurel määral analüüsist. Aga isegi kui te ise olete ainult projektijuht ja analüüsiga ei tegele, peaksite ikkagi teadma, mis toimub ja kuidas on õige asju teha.

Kes arvab, et kliendil on alati õigus?

Olen tihti näinud spetsifikatsioone, mis on lihtsalt üks laam teksti lehekülg lehekülje järel.

Et kui juhtub A, siis kirje B peab liikuma asukohta C.

Välja arvatud juhul kui on täiskuuneljapäev, siis tuleb kirjest D lahutada 15% ja liigutada ta asukohta E

Siis tuleb meil veel liita kokku kirjed F ja G ning saata nad teise süsteemi.

Ja siis kaob kilpkonnaonu vee alla ja mullid tõusevad pinnale. Ja mullid teevad ai-tummer-ker-kommer-ker.

Ja esimese lehekülje lõpuks jäävad kõik lugejad magama.

1.Paneme paika mingi konkreetse eesmärgi 2.Esitame küsimuse, “kuidas me teame, kas me oleme eesmärgile jõudmas” 3.Konstrueerime vastava mõõdiku

Paljude mõõdikute lähteandmed saa ajaarvestussüsteemidest.

Kunagi ma arvasin, et ajaarvestussüsteemid on kuradist, sest programmeerijaid ei tohi hinnata selle põhjal, kui palju aega nad projektile kulutavad.

Aga ajaarvestussüsteemi primaarseks eesmärgiks pole mitte see, kui palju inimene aega kulutab ja kui kaua ta kontoris istub, vaid hoopis see, millele me organisatsioonina oma ressursid kulutame.

Antud juhul oleks mõõdikuks see, et taskidel, mis on ajaarvestussüsteemis, on olemas ka vastavad väljad selle jaoks, mis sorti hooldusega on tegemist.

Äärmiselt oluline tähelepanek: Neid mõõdikuid ei tohi kasutada inimeste töötulemuste hindamiseks!

Comments RSS