Aug 29 2010

Miks me ei taha olla insenerirahvas?

Published by Targo at 11:20 pm under Haridus, Innovatsioon, Raha

Tavaliselt ma päevakajalistest asjadest ei kirjuta, aga hiljuti käsitles Kotkas Äripäevas teemat, mis mulle endalegi sügavamalt korda läheb. Täpsemalt ütles ta:

Kui me suudaks inseneride hulka kordades suurendada ehk siis populariseerida oluliselt rohkem reaalharidust, oleksime ka oluliselt rikkam riik. Miks me ei taha olla insenerirahvas? No ju siis meile ei meeldi parem elu.

Enamik ühiskondlikust diskussioonist käib tänapäeval selle üle, kuidas mõnel on liiga palju, teisel liiga vähe, kuidas anda, kuidas võtta ja kuidas üleüldse on elu väga karm, kole ja ebaõiglane.

Selle asemel võiks aga ju keskenduda küsimusele, kuidas meie ühist pirukat suuremaks kasvatada, mitte pisikest jupitada. Suurim ühiskondlik väärtus tekib tänapäeval eelkõige uute asjade väljamõtlemise, elluviimise ning efektiivse tootmise kaudu, selleks aga on vaja:

  1. Insenerkonda, kes vastavate tehniliste lahendustega hakkama saaks.
  2. Ettevõtjaid, kes neile inseneridele hea loomekeskkonna rajavad.

Praegu on Eestis võrreldes nt USA, Jaapani või Soomega mõlemast struktuurne puudus ja kuni see ei muutu, ei kasva ka meie pirukas. Loomulikult ei teki kumbki klass inimesi iseenesest, selleks on omakorda vaja järgmisi muutusi inimeste suhtumises:

  1. Au sisse tõsta ratsionaalne maailmakäsitlus ja kriitiline mõtlemine. Mingil kombel oleme vajunud intellektuaalsesse sohu, kus isegi “kvaliteetajakirjandus” käsitleb tõemeeli homöopaatiat ja UFOsid kõrvuti päris teemadega ning keegi ei vaevu mõttevirkust üles näitama ning kirjutajat liistule tõmbama, kas ta oma väiteid ka kaitsta suudab.
  2. Edendada harjumust probleeme lahendada. Eestis muidu toredate kohalike progejatega koos töötades tuleb mul teinekord nutumaik suhu, kui keegi jälle ütleb, et oi, see on nii keeruline asi, mina küll ei tea, kuidas seda teha või uurida. No mis siis, et keeruline, hakka kusagilt servast harutama ja küll ta välja tuleb. Aga näed, ei oska isegi harutama hakata.
  3. Tõsta ettevõtluse mainet. Paljude eestlaste jaoks on ettevõtja ikka suli ja kaabakas, mis on tohutu kontrast nt USA suhtumisega, kus antakse aru, et ettevõtja on see, kes tekitab teistele töökohti ja aitab neil ühiskondlikku väärtust luua. Ameerikas töötades puutusin kokku nt keskealise naisega, kes töötas UPSi kontoris, kuid unistas oma eradetektiivibüroost, orienteerujaga, kes eksportis puitu Jaapanisse, süsopiga, kes sebis töö kõrvalt väikest plaadistamisettevõtet teha jne jne, kõigil oli ettevõtmispisik sees ja ümbritsevad inimesed respekteerisid seda.

Muidugi ei muutu ka inimeste suhtumine üleöö, selle aluseks on omakorda haridus. Konkreetsete ideedena:

  1. Vähendada laste hirmu reaalainete, eriti matemaatika ees, seostades seda rohkem tegeliku eluga. Näidata lastele, kuidas maailm töötab, sealhulgas tehnoloogia ja majandus, ning kuidas matemaatika on selle aluseks.
  2. Õpetada oluliselt rohkem loogikat. Praegu on algklasside matemaatikatunnid ainult üks suur arvutamise õppimine. Kunagi olid 3 klassi õpikutes sees näited stiilis “see lause on väär” või “kui päike paistab, siis on ilm soe”, praegu ma sellise alusstruktuuri loomist sealt enam ei leidnud. Kui meil on seljaajusse jõudnud peamised süllogismid ning meetod, kuidas ühtedest faktidest teisi tuletatakse, jääb ühiskonnas ka igasugust häma palju vähemaks.
  3. Integreerida matemaatika ja füüsika õpetamine. Praegu on matemaatikaõpetajad tihti kimbatuses, kui neilt küsitakse, miks mul seda ruutvõrrandit (või vektorit või tuletist) vaja on? Kui aga kohe pärast matemaatikatundi teha füüsikatunnis praktilisi ülesandeid sellest, kuidas rakett ümber Kuu lendab, asetuvad ka vektorid oma kohale.
  4. Rohkem esimesest klassist algava reaalainete süvaõppega koole. Praegu on neid Eestis minu teada vaid üks, ennast targaks linnaks pidavas Tartus aga võib su laps olla ükskõik kui suur tehnika ja matemaatika huviline, variante pole.
  5. Matemaatika riigieksam. Selle kohustuslikkuse kaotamine ning matemaatika tundide asendamine ajaloo ja muu humanitaariaga on minu arvates maksnud Eestile tänaseks peaaegu 10% SKP-st. Kui eksamit peetakse liiga raskeks, olgu siis nt A ja B variandid erinevate raskustega, aga mitte olukord, kus terve keskkooli vältel on võimalik reaalaineid täielikult ignoreerida. See ei tähenda muuseas, et kõik peaks ülikoolis mingit seonduvat eriala edasi õppima, aga ka torumees või elektrik, kes on saanud koolis kirjanduse ajaloo asemel ekstra füüsika tunni, on arvatavasti produktiivsem. (Paneme tähele, et teatrikriitiku kohta vastupidine näide ei kehti!)
  6. Füüsika ja tehnikakallakuga koolid (või vähemalt üks kool). Mitte lihtsalt reaalkallakuga, vaid selline, kus on juba põhikoolis füüsika fakultatiivkursused.
  7. Lapsevanemates arusaam, et reaalained tagavad edu. Pärast Eesti vabanemist tekkis ühiskonnas mingil moel mõtlemine, et vaja on õppida eelkõige keeli, kõnekunsti ja avalikkussuhteid. Need kõik on vajalikud, kuid ei muuda fakti, et IT-spetsialist, keemik või aatomiinsener teenib maailmas keskmiselt oluliselt rohkem kui tõlk või PRi tegija.

Ehk siis kokkuvõttes saame järgmise pildi:

Ja kui ära teeme, oleme viie (ja mitte teistest aeglasemalt kasvava Euroopa, vaid maailma) rikkaima riigi seas nagu naksti. 

34 responses so far

34 Responses to “Miks me ei taha olla insenerirahvas?”

  1. Taunoon 30 Aug 2010 at 9:38 am

    Asi ei pruugi olla ainult tahtmises kinni, võib ka olla geenides :)
    Eesti rahvas on aastasadu teise rütmi järgi elanud, keegi kuskil teeb ja otsustab minu eest ära. Viimased 50 aastat oli seda muidugi eriliselt kõrges kontsentratsioonis. See uss ehk on ka pugenud nüüdseks meie rahvuse geenidesse. Ainuke pääsetee tundub olevat kaunite kunstidega tegelemine ja heroilised laulud, pigem võib olla küll petlik lohutus.

  2. Offfon 30 Aug 2010 at 10:25 am

    #Tõsta ettevõtluse mainet. Paljude eestlaste jaoks on ettevõtja ikka suli ja kaabakas, mis on tohutu kontrast nt USA suhtumisega

    Aga imetle mida meie nn. “ettevõtjad” teinud on. Loed lehest, kuidas üks mees teeb teisele 14 milliga külma ja teine vahistatakse palgamõrva tellimise eest. Kas ajaleht teeb neile liiga ja mustab ettevõtjaid asjata? EI, härrased ettevõtjad on oma maine ise ja kuhjaga ära teeninud. Kust peaks tulema muudatus?

    #Kunagi olid 3 klassi õpikutes sees näited stiilis “see lause on väär” või “kui päike paistab, siis on ilm soe”

    Kas predikaatarvutust pole veidi vara algklassides õppida?

    Ma ei tahaks nüüd vandenõuteoreetikuna kõlada, aga üldiselt jääb meie hariduspoliitikat vaadates selline kõhe tunne, et Nemad Seal teevad kõik, et eestlastest EI saaks insenerrahvast. Mõistlik on muidugi oletada, et nad soovivad parimat, välja kukub aga nagu tavaliselt. Mitte pole tegu kellegi Kurja Käega.
    Kuid – situatsioon on selline, et nn. Vana Euroopa vajab palju odavat “valget” tööjõudu – torumehi, hoolduõdesid, lihttöölisi. Ja ennäe imeti – taasiseseisvunud Ida-Euroopa riikide hariduspoliitika käriseb igast otsast ja toodab justnimelt odavaid ehitajaid ja muid sihukesi. Mine kusagile maapiirkonda – nagu sõda oleks üle käinud – ainult noored naised – mehed on kõik “Soomes” ehitamas.
    Aga MIKS meil on nii, et sõnades väärtustatakse haridust, aga praktika näeb sedasi välja, et pea kõik tudengid käivad toime tulemiseks tööl? Ja kooliprogrammis on iseseisva töö hulk sedavõrd väike, et nad saavad seda teha.
    Ja otse keskkoolipingist tulnud tublid noored inimesed, kelle vanemate rahakott võimaldab 100% koolile pühenduda, kaebavad et teha on liiga vähe ja teevad tihtipeale 2 lähedast eriala korraga.
    Praegu on meie peamine “ekspordiartikkel” odav eesti ehitaja ja hariduspoliitika teeb kõik, et see nii ka jääks. Miks?

  3. Targoon 30 Aug 2010 at 3:35 pm

    Offf küsib: Kas predikaatarvutust pole veidi vara algklassides õppida?
    Minu arvates ei ole. Lihtsad predikaadid pole tegelikult mitte midagi raskemat kui kella ja kalendri tundmine, mida algklassides õpetatakse. Lihtsalt Rein Prangi jmt õpetajate käsitlus jätab mulje, et see on väga kole ja hirmus.
    Muidugi ei nimetaks me seda predikaatarvutuseks, vaid räägiks lihtsalt, kuidas ühest asjaolust tuleneb teine, misasi on eeldus, mis on järeldus jne.

    Muud asjad nagu ettevõtjate maine on muidugi paras purgitäis usse.

  4. Peeteron 30 Aug 2010 at 4:43 pm

    Minu arvates ei tahagi keegi insener olla, sest insener vastutab oma jamade eest. Teed kõvera silla või Solarise lae ja kõik naeravad. Palju õigem on olla IT ärimees e. see kes EASilt lutti saab ja riigiasutusi ning muidu lolle kotti paneb. Lased vaikselt vilet, kasum tuleb ning “läks nagu alati IT asjaga” osas süüdistad dokumentatsiooni ja tellija lollust.

  5. Targoon 30 Aug 2010 at 5:21 pm

    IT tellimustega on paras pada ja katel. Aga kui inimesed on rohkem haritud, on ka dokumentatsioon parem ning tellija lollust vähem.

  6. Offfon 30 Aug 2010 at 5:49 pm

    Just täna ilmus kummaline artikkel, kus Tööandjate Keskliit deklareerib, et neil küll mingeid insenere vaja ei ole. Noored mingu aga rohkem kutsekasse ja õppigu midagi “asjalikku”. Kõrgharidus peaks olema tasuline luksus. Ja võõrtöölisi lastagu sisse tuua.
    http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tooandjad-pensioniiga-tuleb-tosta-67-eluaastani.d?id=32834613

    Näed siis, Sa, Targo, oled asjast jumala valesti aru saanud. Tööandjatele pole mingeid insenere vaja.

  7. Targoon 30 Aug 2010 at 6:04 pm

    See tundub olevat Delfi poolt kontekstist väljarebitud kiviga herilasepessa virutamine, et reklaamiklikke kokku ajada.
    Aga kust Sa sealt välja loed, et insenere pole vaja?

  8. Katrinon 30 Aug 2010 at 8:24 pm

    See “mingu rohkem kutsekasse” ei ole ju üldse paha ning sugugi mitte vastuolus Targo kirjutisega. Ise käisin keskkoolis, kus oli kaks paralleelklassi: reaalklass ja humanitaarklass. Üldjoontes tähendas see seda, et tugevamad õpilased olid reaalklassis ja ülejäänud siis humanitaarklassis. Reaalklassist läks kõrgkooli edasi u 80%, humanitaarklassist u 20%. Selle asemel,et keskkoolis süvendatult ajalugu tuupida, oleks enamikule neist praktilisem olnud omandada kutsekoolis kutsekeskharidust.

  9. toivoon 31 Aug 2010 at 12:29 am

    “See tundub olevat Delfi poolt kontekstist väljarebitud kiviga herilasepessa virutamine, et reklaamiklikke kokku ajada.”

    hmm, tõesti või? lugesid selle dok. läbi?

  10. toivoon 31 Aug 2010 at 12:30 am

    http://www.tooandjad.ee/images/manifest2015.pdf

  11. Targoon 31 Aug 2010 at 2:10 am

    Lugesin küll, erinevalt ilmselt enamikest Delfi kommentaatoritest.
    Inseneride ettevalmistamise teemaga haakub sealt minu meelest lk 14, esimene punkt:
    “Eesti haridussüsteem ei taga piisaval hulgal kõrge kvalifikatsiooniga erialaspetsialistide ettevalmistamist tööturu jaoks. Olukorra parandamiseks peavad sellesse protsessi panustama kõik haridusasutused alates põhikoolidest ja lõpetades ülikoolidega.”
    Ehk siis vähemalt selles punktis ma küll Offfi mainitud “jumala valesti aru saamist” ei leia :)

  12. Offfon 31 Aug 2010 at 8:11 am

    “Kõrghariduses tuleb üle minna
    tasulisele õppekorraldusele, mida toetaks stipendiumite süsteem andekamatele või materiaalselt
    vähemkindlustatud peredest tudengitele. Stipendiumite süsteem peaks soodustama tudengite seas vähem
    populaarsete reaal- ja tehnikaainete omandamist.”

    Ühe käega anname, teisega võtame. Tundes-teades kuidas eestis siia maani asjad on käinud realiseerub sellest punktist ehk esimene osa, teisele osale “millegipärast” ei saada kuidagi “elu sisse”.
    Võib olla ma olen liiga küüniline, aga siiamaani on need asjad meil eestis sedapidi käinud.

  13. Kateriviterion 31 Aug 2010 at 1:24 pm

    Tänud ja tunnustus oluliste asjade sõnastamise eest! Pole sattunud varem lugema sellist kirjutist, mis tõstaks esile eeldusena inimeste suhtumise muutuse. Ja olen väga nõus, et peamiselt tuleks kasuks edendada igaühe harjumust üritada probleeme lahendada selmet pidevalt vinguda, miks ei saa probleemi lahendada!
    Meie planeerimiste häda on sageli selles, et tehakse deklaratsioone ja direktiive eeldades, et inimesed päevapealt oma hoiakuid ja suhtumisi muudavad, mis laseks neil oma käitumist muuta. Hoiakud ja suhtumised on ühest küljest aga visamad kui arvatakse ja teisest küljest on need muutused palju pikemat aega võtvad kui eeldatakse. Pluss loodetavat hoiakumuutust esile kutsuvate vahendite tegelikult suurel määral oskamatult prognoositud mõju. Õppida võiks siin näiteks reklaamipsühholoogiast, ega asjata kutsuta tõelisi psühholooge inimhingede insenerideks ;) .

  14. tson 31 Aug 2010 at 5:14 pm

    Kirjutisega nõus, kuid Taavi Kotka tsiteeritud järeldusega “No ju siis meile ei meeldi parem elu” ei ole päri. Tegelikult asi ongi selles, et soovitakse võimalikult kohe ja väheste jõupingutustega head elu. Ja noor maailmakodanik näeb, kui hästi elab järjekordne blond(eeritud) turundustibi, PR hääletoru või väärpaberitega sehkendaja. Au sees on rehepappi teha ja sahkerdada. Kes see loll läheb siis õppima reaalteadusi, pigem minnakse juurat või ärijuhtimist õppima.

    Kõike kohe ja tasuta ei saa. Töötan ettevõttes, kus on tulnud ka kokku puutuda just ülikooli lõpetanud töökohaotsijatega. Neid iseloomustab tihti keskpärased teadmised, liiga akadeemilist laadi haridus, mis pole lihtsalt reaalsetes töösituatsioonides kasutatav. Enesehinnang ja palgasoov on kõrge, kuid koostöövõime ja pideva edasiõppimise soov on nigel. Nagu ka soov väga kvaliteetset tööd teha. Nii ongi et vahel on targem palgata motiveeritud iseõppijast huviline, kelle haridus võib olla hoopis teisest valdkonnast.

    Oma osa on ka õpetajates. See amet pole meil tänaseni eriti au sees, palk ka väike. Nii ongi seal vanema põlvkonna tublid tegijad, kelle faktiõppe meetodid ja teadmised pärinevad tihti eelmisest sajandist. Nooremaid on vähem. Ka TÜ-s on kindlasti raalteaduste õppejõude, kees teevad endast sõltuva et neid aineid võimalikult jälgiks muuta. Füüsikutele andis kunagi praktikume üks idioot, kes pani praktikumitöös suuremat rõhku kirjavahemärkide õigele kasutamisele kui tudengi reaalsele töötulemusele. Eesti teadust iseloomustab muuseis juba aastaid (10+) see, et meil on palju kraadiga tegelasi, kelle eesmärk on võimalikult rohkem publitseerida ja tegeleda elukaugete valdkondadega. Seos tootmise ja majanduse vahel on kole nõrk. Muidugi on meil ka “ärimehi”, kes on pigem spekulandid kui ausad ärimehed. Ja kuna nende enda maailmavaade on ka liiga “ratsa rikkaks” siis ei taha nad ka jännata mingite teadlastega ja nende ideedega tootmises innoveerida. Lihtsam on teha võileivahinna eest puuvoodeid ja neid Skandinaaviasse 10X hinna eest maha müüa.

  15. Targoon 31 Aug 2010 at 9:27 pm

    Offf kirjutas veel:
    “taasiseseisvunud Ida-Euroopa riikide hariduspoliitika käriseb igast otsast ja toodab justnimelt odavaid ehitajaid ja muid sihukesi”
    Ja siis kirjutas ts:
    “Oma osa on ka õpetajates. See amet pole meil tänaseni eriti au sees, palk ka väike. /—/ Ka TÜ-s on kindlasti reaalteaduste õppejõude, kes teevad endast sõltuva et neid aineid võimalikult jälgiks muuta.”

    Siit nüüd veel üks väga konkreetne tegevusidee: näiteks Tartu Ülikooli arvutiteaduse erialal on parim viimaste aastate jooksul juhtunud sündmus Marlon Dumas’ värbamine, mis on tõstnud kogu institutsiooni kvaliteeti.
    Eesti riik peaks värbama veel 5-6 väga head reaalteaduste õppejõudu nii Tartusse kui ka Tallinna. Makstagu neile maailma mõistes head palka ja antagu minu poolest haarem blonde tibisid soodustuseks, kui muidu tulla ei taha. Üritus maksaks ehk 30M krooni (2M EUR :) ) aastas, mikroskoopiline summa võrreldes praegu poleemikat tekitavate ettevõtlustoetustega, aga kasu oleks palju rohkem.
    Ettevõtmisest tulenevast SKP kasvust võib 1% kanda minu arveldusarvele heategevaks otstarbeks.

  16. Martinon 31 Aug 2010 at 11:50 pm

    Sest pingutus võib ära tasuda tulevikus. Laiskus tasub ära kohe.

  17. Marton 01 Sep 2010 at 9:16 am

    Väga hästi kirjutatud lugu; ma ei saa aru, miks ma seda blogi varem ei ole lugenud :)

    Eriti asjakohane on minu arust ihalus ratsionaalset mõtlemist ja probleemilahendamist väärtustavate mentaliteetide järele. Tõesti torkab läänlastega suheldes silma, et nende hulgas on rohkem ratsionaalseid probleemilahendajaid, ning eks need ole ka ju ettevõtjalikkuse alusomadused. Kui vaatan tutvusringkonna insenere, siis tõesti on just nende hulgas väga palju natuurilt ratsionaalseid probleemilahendajaid. Ja muide just ratsionaalsed, kriitilised valijad on minu arust ka ainus võimalus, kuidas vabaneda “15 aastaga 5 rikkaima hulka” stiilis populistlikust, lühinägelikust poliitikast.

    Samas juhiks tähelepanu paarile ebakohale. Näiteks väide, et IT-spetsialist teenib alati rohkem kui PR-i tegija, ei ole lihtsalt õige. Näiteks UK statistikaameti järgi teenivad viimased sealmaal siiski mõnevõrra rohkem. Samuti ei saa ma otsest selgust, kuidas täpselt insenerkonna kasvu investeerimine otseselt ettevõtlust edendab. Kui vaadata maailma või Eesti tipp-ettevõtjaid, siis nad on suures osas õppinud hoopis majandusteadust või teisi sotsiaalteadusi. Kui nii vaadata, toodetakse kõrget lisandväärtust ka muudes distsipliinides kui inseneriteadus.

    Samas on mõistagi õige, et maailmas on väga vähe riike, mille majandusedu vundament põhineks millelgi muul kui insenertehnilisel arengul (Saksa, Soome) või maavaradel (Kuveit). Aga puutudes igapäevatöös kokku juhtimise, B2B suhtluse, äri, turunduse ja müügiga, võin kinnitada, et ka nendes valdkondades oleme Saksadest ja Soomedest pikalt maas, nii et kui meil oleks ka rohkem innovaatoreid-insenere, jääksime hätta ka nende mõtteviljade rahasse keeramisel :)

    Lühikeses perspektiivis jõuaks Sten ja Taavi muidugi veel üsna palju pädevaid inimesi värvata, kuid tuleks vaadata ka pikemat horisonti.

  18. humanitaaron 01 Sep 2010 at 10:09 am

    ei usu, et loodetud majanduskasvu ja ka muud rahanumbritest mõõdetavat saab hoogsalt kasvatada kui lähtekohaks on vastandamine “ebaratsionaalne/hämav humanitaar vs kriitiline/loogiline reaal”. olen väga nõus väitega, et meie koolisüsteem ei soosi reaalteaduste rakenduslikku poolt, loogika arendamist ja selle sidustamist ümbritseva maailmaga, aga usun, et märksa suurema lisandväärtuse (ja mitte ainult rahas mõõdetava) saab erinevate distsipliinide loovas sümbioosis. mujal maailmas on see juba märksa varem ära tabatud ja loodud kõrgkoolid, mis ühendavad tehnoloogia, kunstid ja ettevõtlikkuse.
    mida sügavamale reaali või humanitaari kaevuda seda selgem on, et lõhe kahe poole vahel ei olegi enam nii selgepiiriline ja vastaduv. kvantfüüsika ei allu enam klassikalise füüsika reeglitele ning läheneb pigem humanitaaride poolt analüüsitud / filosofeeritud võimalikele maailmakirjeldustele.
    Küsimus siis pigem see, kuidas mõlemat haru arendada nii, et enese defineerimine ei peaks toimuma läbi teise poole eitamise, vaid et kahe poole koostööst sünniks uus lisandväärtus – innovatsioon.
    väike vahemärkus: kõike toredat ei saa ainult rahas mõõta. nn õnneliku riigi/sootsiumi valem sisaldab veel hulga muid muutujaid kui tõsev SKP.

  19. Argo Vilbergon 01 Sep 2010 at 11:48 am

    Kui mina keskkoolis käisin, siis oli igas klassis (ka humanitaaris) 1-3 arvutifriiki, kes istusid pidevalt arvutiklassis ja õppisid ise ilma õpetajateta selle maailma ära. Käisid olümpiaadidel, progesid “viirusi”, ja häkkisid kõikvõimalikke asju. Olid oma ala täielikud fännid. Kui käisin Võru 1 Keskkoolis rääkimas turvateemadel, siis küsisin mõlemas loengus, et kas teie klassis on ka arvutifriike kes ilma õpetamata on endale programmeerimise selgeks teinud. Selgust et mitte ühtegi sellist inimest ei olnud. Mind see tõsiselt hämmastas. Kas on asi selles, et arvutid on nüüd nii laialt levinud, et enam pole üldse huvitav seda maailma süvitsi selgeks teha?

  20. Targoon 01 Sep 2010 at 4:14 pm

    Mart, aitäh tunnustuse eest, loe teinekordki :)
    Palkade suhet on raske üheselt mõõta, sest palju oleneb spetsialisti tasemest ja sellest, mida me ühelt poolt IT, teiselt poolt suhtekorralduse alla liigitame. Minu info põhineb monster.com-i sirvimisel.
    Insenerindusel ja ettevõtlusel ei ole jah päris otsest suhet. Alguses tõin välja kolm ühiskondlikku muutust, mis aitaks meil paremale järjele saada ja edasi kirjeldatud seitse tegevust aitaks saavutada neist esimest kahte. Ettevõtluse maine tõstmine on veel päris eraldi teema.

    Humanitaar: vaatasin, et mu jutt võib tõesti sildikleepimisena paista. Sestap katsun edaspidi hoiduda “reaal vs humanitaar” vastandamisest. Aga “ebaratsionaalne/hämav vs kriitiline/loogiline” vastandan ikka :)
    Muuseas, see, et kvantfüüsikas on teistsugused reeglid kui igapäevaelus ei tähenda, et seal järsku kõik lubatud oleks. Reeglid kui sellised on ikkagi väga konkreetselt paigas, neid väljendatakse täpsete matemaatiliste võrrandite ning lahenditega.
    Toome siia võrdluseks kunstikriitikute arutluse (ei mäleta kahjuks, kust seda lugesin), et näe, Salvador Dalil on sellele pildile maalitud sipelgad. Üks kriitik arvab, et nad sümboliseerivad surma, teine jällegi, et hoopis naise genitaale. Nuta või naera.

  21. Anzorion 01 Sep 2010 at 7:26 pm

    kui Dali tõlgendajaid on rohkem, kui üks, siis pigem tuleks heameelest naerda – vähemalt liigirikaste koosluste kontekstis. kunst on ju lisaks kõigele muule ka selleks, et aidata meie laiuskraadidel vaimselt elus olla, seda eriti pikkade talvekuude poris.
    rajajoon ei jooksegi niivõrd piki realia/humaniora/ars piire, kuivõrd nondesamade “mõtete/tegude selgus” vs “sogases vees purikate püüdmise” või “ööliblikas mängib emamesilast”-tüüpi moondumismängude vahel.
    ja tõepoolest tänusõnad Targole, et teema välja sõnastas. oleksin veelgi õnnelikum selgelt sõnastatud küsimusepüstituse peale – “kas selliseid tööandjaid on Eesti ühiskonnale vaja, nagu praeguste valdav enamus?”, millest kasvab kohe järgmine küsimus – “kui usaldusväärsed on praeguste tööandjate nõudmised haridusele?”

  22. Offfon 01 Sep 2010 at 11:01 pm

    #Eesti riik peaks värbama veel 5-6 väga head reaalteaduste õppejõudu nii Tartusse kui ka Tallinna.

    Targo, kuidas sinu kirjeldatud “staarõppejõud” koos oma haaremi ja muude erisoodustustega mõjuksid, sinu arvates, selle õppeasutuse sisekliimale ja õppejõudude vahelistele suhetele?

  23. Targoon 01 Sep 2010 at 11:22 pm

    Offf: Targo, kuidas sinu kirjeldatud “staarõppejõud” koos oma haaremi ja muude erisoodustustega mõjuksid, sinu arvates, selle õppeasutuse sisekliimale ja õppejõudude vahelistele suhetele?
    Kindlasti mitte halvemini kui praegu siseturul (!) ära kasutatavad ettevõtlustoetused ettevõtluskliimale? ;)
    Vahest tekiks ka motivatsiooni jalad kõhu alt välja võtta ja konkurentsivõimeline olla. Lõppude lõpuks räägin ma ju vaid maailmaturu tasemest – kui kohalik õppejõud on sama hea, oleks tal ka samad võimalused nii siin kui mujal.

  24. Targoon 02 Sep 2010 at 3:16 am

    Anzori, sellega olen 100% nõus, et samamoodi nagu insenerid aitavad meil saada rikkaks, aitavad kunstnikud meil saada õnnelikuks.
    Aga see on juba ilmselt rohkem Sinu teema ;)

  25. mikkon 02 Sep 2010 at 7:41 pm

    Tegelikult on “staarõppejõudude” Eestisse toomise programm vist juba paar aastat tagasi Haridusministeeriumis valminud, rahadki on taha kinnitatud. Kusjuures Marlon Dumas näidet on selle programmi juures kasutatud lausa nagu omalaadset case-studyt.

    Eks praegu ametis olevate õppejõudude vastuseis (tuleb meie marjamaale meie raha ja leiba võtma) võibolla aeg-ajalt probleemiks, kuid vähemalt ülikoolide juhtide ning ministeeriumi tasandil on see arusaamine, et Eesti vajab välismaiseid tippe, mitte akadeemilisi rännumehi küll kohale jõudnud.

    Kõik see asi võtab lihtsalt aega, sest üks tippteadlane ehk ei taha Eestisse tulemiseks küll haaremit, kuid ta võib tahta oma laborit, tehnikat, vms, ta tahab oma naisele töökohta, lastele kooli. Või tahab oma assistendid kaasa tuua. jne

  26. Targoon 04 Sep 2010 at 3:06 pm

    Palkadest veel:
    http://www.payscale.com/research/US/Industry=Information_Technology_(IT)_Services/Salary
    Information Technology specialist – $61691 / year

    http://www.payscale.com/research/US/Industry=Chemical_Manufacturing/Salary
    Chemical engineer – $69467 / year

    http://www.payscale.com/research/US/Industry=Public_Relations%2c_Marketing%2c_Special_Events/Salary
    Public Relations manager – $49710 / year

    Lisasin vastavad viited ka artiklile endale.

  27. Gunnaron 08 Sep 2010 at 12:48 am

    Ma arvan oma perverses ajusopis kuskil, et humanitaaria on ennast sisse sättinud ka mõnede ülikoolide IT-õppesse. Kunagi sai paaril progejate loengul käidud, kuid tulin sealt kiiresti tulema. Pruunis ülikonnas dinosaurused, kes tahvli ees juttu rääkisid, kasutasid vahendeid, mis hakkasid turult kaduma ~10 aastat tagasi. Selles mõttes on värskelt koolist tulnud arendaja pigem ajaloolane, kui vahepeal midagi muutunud pole.

  28. Janar Eiton 11 Sep 2010 at 8:44 pm

    Segan ka vahele Offf’i ja Targo dialoogile:)

    Targo, said tänu selle artikli avalikustamisele Ekspressis ka minu näol ühe kindla subscriberi juurde. Väga head ja minu jaoks loogilised arutlused… mul on hea meel, et keegi mõtleb samamoodi kui mina ja mina mõtlen samamoodi kui keegi teine neis asjus.

    Super, kirjuta edaspidigi – tulen positiivseid kommentaare kirjutama kui vaja!

  29. Targoon 11 Sep 2010 at 10:11 pm

    Aitäh, Janar! Praegu sai tavapärasega võrreldes küll väga rahvalik teema, tundub, et kõigil on midagi öelda ;)

  30. Juhanon 13 Sep 2010 at 8:16 pm

    Kehtib vist ka Eesti kohta:
    http://www.nytimes.com/2010/09/10/opinion/10brooks.html

  31. kiirtiguon 01 Dec 2010 at 12:28 pm

    Tegelikult saadaks siin ragina veel ühe kivi teele. Seekord haridusteoreetilisest seisukohast. Edukad insenerimaad on ammu tõdenud, et ega see keskkool siis insenere anna. Insenere annabki just nimelt kutseharidus ja kutsekoolist õpingute jätkajad. (Siia kas või Soome, kui etaloni vaja on). Seega on tööandjate soovitus rahvast kutseharidusse suunata igati mõistetav.
    Siin aga on üks konks asja juures. Nimelt peaks selliste arengute puhul põhikool oluliselt oma paradigmat muutma ning lõpetama teadmiste õpetamise ja asuma õpilasi õpetama.

  32. Adolfon 20 Sep 2011 at 10:48 am

    Miks me ei taha olla insenerirahvas? Aga ikka selle pärast, et eestlased tahavad rohkem teenida ja inseneridest rohkem teenivad juhid. Tavaliselt aga ei olda hea juht kui ollakse hea spetsialist ja juhtimise õppimine on juba pehmete erialade temaatika :) . Eks ole ju lihtne mingi juhuslik eriala ära lõpetada ja siis õppida ümmargust juttu ajama, et soojale ametikohale saada. Kui palganumbrid oleksid samaväärsed nii kõrgetasemelistel spetsialistidel kui ka juhtidel, siis kindlasti tuleks ka insenere juurde. Praegu teenib mitte just teab mis heade juhiomadustega inimene ju keskmiselt siiski rohkem kui väga heal tasemel spetsialist või insener.

  33. Targoon 20 Sep 2011 at 12:02 pm

    Adolf, tavaline eestlane kindlasti ei taha juhiks saada. Pea kõigis valdkondades, millega ma olen kokku puutunud, on juhtimisega seotud positsioonide täitmisega raskusi, inimesed poevad üksteise selja taha peitu, et vaid vastutusest pääseda, mida juhtimine endaga kaasa toob.
    Kui sa arvad, et juhtimiseks piisab ümmarguse jutu ajamisest, siis proovi seda kunagi, veendud kiiresti, et asi on palju raskem. Suur osa uutest juhtidest loobuvad sellest paari aasta jooksul, liiga raske.

    Teiseks on vähemalt minu praeguses organisatsioonis tüüpiline, et igas osakonnas on keegi, kes teenib oma juhist rohkem. Ma olen ise ka oma praeguses eluetapis juhtimise kui sellise kõrvale jätnud ja teen inseneritööd, aga saan selle eest tõenäoliselt rohkem palka kui enamik juhte.

  34. Adolfon 20 Sep 2011 at 12:37 pm

    No minu tutvusringis ja ka tuttavate tuttavate jnejne hulgas on siiski pigem suurem soov saada juhiks. See, et Sina teenid praegu rohkem kui enamik juhte on muidugi suhtkoht erand ja mõtle nüüd tagasi selle peale, kui Sina juhtival kohal töötasid, kas ka siis teenisid Sa vähem kui praegu?
    Sellele ma ei vaidlegi vastu, et juhtimine on keeruline aga pean ka tõdema et juhtideks saavad päris sageli ka inimesed kes oskavadki lihtsalt ümmargust juttu ajada ja mitte juhtida….see ei tohiks küll nii olla, kuid kahjuks on ikkagi. Võibolla ITs inimesed tõesti ei taha sageli juhtideks saada (nemad soovivadki ju olla insenerid, kellest meil suurem puudus valitseb :D ) aga pehme eriala õppijal on ikkagi silme ees siht saada juhtivale ametikohale – juhiks.

Comments RSS

Leave a Reply