Comments on: Peresõbralike ajagraafikute koostamine

By: Margo

Margo — Wed, 14 Jan 2009 08:43:05 +0000

Ma soovitaks lugeda Scrum arenduse meetoodikat. See annab arendajal võimaluse ise hinnata oma töid ja kuluvat aega. Scrumis on kõik tulemusele orienteeritud ning kõik asjaosaliseld suhtlevad ja vahetavad informatsiooni ja taolised probleemid peaksid suhteliselt kiiresti välja tulema.

http://en.wikipedia.org/wiki/Scrum_(development)

Edu!

By: Tarmo

Tarmo — Tue, 06 Jan 2009 11:00:52 +0000

Julgeks veel väita, et eksiteerib peaprogrammeerija/vastutav arendaja jmv. roll(id), kus olev arendaja peaks tegelema teiste arendajate juhendamise ning kontrolliga. Kontrollida võiks ka teiste arendajate ajahinnanguid ning nende puudustele (ajahinnagud testimise, bugfixi jmv kohta) viidata ja vajadusel täiendada. Eriti kehtib see nooremarendajate poolt antud ajahinnagute kohta.

: Kusjuures just eile oli väike vestlus kaasarendajaga teemal “Miks klient ega projektijuht ei taha testimisest eraldi miskit kuulda” ehk siis klient ei taha maksta ja projektijuht ei taha testimise tunde anda (õige progeja kirjutab kvaliteetset koodi ja bugisid polegi).

Nokk lahti, saba kinni…

By: Targo

Targo — Mon, 05 Jan 2009 14:56:13 +0000

e:r, kurb tõsiasi on see, et enamikus organisatsioonides (mulle tundub, et Eestis kehtib see eriti, kuna siin on suurem puudus inimestest) pole valdav enamik töötajaist (programmeerijast tippjuhini) oma ülesannete maksimumdefinitsiooni kõrgusel (Peteri printsiip – http://en.wikipedia.org/wiki/Peter_principle).
“Projektijuht” on amet, kelle kaela aetakse pea kõik probleemid, mis ette võivad tulla, aga nii perfektseid projektijuhte, kes selle kõigega ka ideaalselt hakkama saaks, on terve Eesti peale ehk kümmekond tükki.
Seega ideaalis olen nõus, praktikas on uppuja päästmine enamasti uppuja enda asi.

By: Juhan

Juhan — Mon, 05 Jan 2009 14:46:31 +0000

Õige point minu arust, viimaselt Devoxx konverentsilt jäi ka just kõrvu ühe tähtsama poindina: “arendajad kipuvad andma täpseid ajahinnanguid … kui nad võtavad arvesse kõik aspektid”. Seepärast on väga oluline, et arendaja saaks ajahinnagu andmiseks aega ja et hea projektijuht küsiks üle – kas sa seda ja seda arvestasid, kui ajahinnangu andsid. St tasub lasta asi arendajal endal ka pulkadeks võtta või vähemalt üle kontrollida, et arendaja selle pulkadeks võttis, mitte ei andnud mingit numbrit puhtalt kõhutunde järgi.

By: e:r

e:r — Mon, 05 Jan 2009 14:30:19 +0000

Ülalmainitu on IMO arendajakeskne lähenemine.. nö common sense mõttes hea nõuanne kahtlemata.

Mis mind nörritab on see, et olukord, kus tarkvaralahendusi tarniva ettevõtte projektijuht tarkvaraprojektide olemusest väga sügavat arusaama ei oma, on võrdlemisi tavaline.

Funktsionaalsed nõuded (kasutuslood) on reeglina äris orienteeruvale inimesele väga hästi arusaadavad, aga tehnilise platvormi ja metoodika valik, mittefunktsionaalsed nõuded, testimine, juurutamine jne võivad tunduda teisejärguliste teemade või arendaja targutamisena.

Ma julgen väita, et projektijuht pole sellisel juhul talle pandud ülesannete kõrgusel.

Hea müügioskusega – kliendi äri alase teadmisega, kuid IT-mõistmiseta inimese rolliks sobiks hästi “müügimees”, võib-olla suuremas ettevõttes “tootejuht”. Või kui see inimene tõesti IT projektijuhiks satub, tuleks osapooltel omavahel tavalisest hulga põhjalikumalt ja ettevaatlikumalt suhelda ja kokku leppida ning meeles pidada, et