Mar 02 2008
Staarid
Mulle meeldib Cameron Diaz. Tavaliselt on mul üsna kiire ja olen seetõttu filmide osas küllaltki valiv, vaatan enamasti ainult kõrgelt hinnatud filme, aga CD puhul teen erandi ja vaatan teisi ka. Mitte, et see asjana iseeneses kuigi märkimisväärne oleks, aga samamoodi talitavad ka miljonid teised inimesed üle maailma, mistõttu Cameronil on võimalik küsida filmi eest kuni 20 miljonit dollarit. Arvestades, et Charlie’s Angels tõi sisse sadu miljoneid, siis investeering polnud üldse paha.
Mõelgem nüüd, kui Diaze asemel oleks sama rolli mänginud, noh, näiteks Merle Palmiste. Mitte, et ma MP-d kuidagi maha tahaksin teha, aga ilmselt oleks filmi menu olnud vähemalt suurusjärgu võrra väiksem ja see on ka põhjus, miks Merle nii palju raha ei teeni.
Aga kui filmis oleks olnud näiteks 64 Merle Palmistet, kas see oleks midagi päästnud? Arvatavasti mitte. Samas püüavad mitmed tarkvaraprojektide juhid tihti just nimelt nõnda talitada. Algatatakse võimsa eelarvega suurejooneline projekt ja siis võetakse seda täide viima sada keskpärast programmeerijat. Eelmises artiklis sai juba mainitud, et vahel võib üks programmeerija teha ära sama palju tööd, kui mõnel teisel juhul sada inimest, kuid vahel ei suuda isegi sada inimest luua midagi, mis oleks võrreldav ühe geeniuse tööga.
Näitlejate puhul võib muidugi vaielda, kas nende erinev populaarsus on tegelikult õigustatud, nii et toome konkreetsemalt mõõdetava näite. Tegelen vahel pikamaajooksuga, minu maratonijooksu isiklik rekord on 3:12:11, mis on rahvasportlase kohta täitsa OK. Samas ei tuleks Etioopia koondisele ilmselt kunagi pähe ühe Haile Gebrselassie asemele viiskümmend Targot palgata. Ja niisamamoodi on tarkvara alal asju, millega saavad hakkama vaid vähesed, aga samas on tegu aspektidega, mis annavad ühele produktile võistlejate ees selle üliolulise pisikese edumaa.
Siinkohal puutume kokku ühe ülimalt olulise asjaoluga, mis eristab näiteks tarkvara ja filme paljudest muudest kaupadest. Tarkvara kopeerimise kulu on tootmisega võrreldes olematu ning kui meie staarprogrammeerija on meile selle väikese, kuid olulise eelise andnud, hakkavad inimesed kasutama paremat produkti ja võitja saagiks jääb terve vastav turusegment, tuletagem meelde kasvõi aega, mil Sergei ja Larry internetiotsingusüsteemide maailma pea peale pöörasid.
Nüüd jõuame ühe olulise teelahkmeni, mis tihti tähelepanuta jäetakse: masstoodetud tarkvara ja üksiktellijale tehtav tarkvara on täiesti erinevad maailmad. Masstoodetud tarkvara alal valitsevad väga kõrgelt makstud staarid, samamoodi nagu Hollywoodi massifilmide alal. Microsofti edu kontoritarkvara alal sai suuresti alguse Charles Simonyi palkamisega, kes selle eest ka rikkalikult tasutud sai.
Konsultatsiooniturul, kus tarkvara hakkab kasutama vaid piiratud arv inimesi, pole staarifaktor nii oluline. Samamoodi nagu Eesti galapeole sobib Merle Palmiste külalisena väga hästi ja sinna pole vaja tingimata Hollywoodi staari tuua (kuigi ma arvan, et korraldajad ei ütleks ka sellest võimalusest ära), pole kohalikule bensiinijaamale andmebaasi tegemiseks tingimata vaja superstaari.
Programmeerija produktiivsuse tagamine on muidugi endiselt kriitiline, sõltumata sellest, mida me teeme, aga oluline on tähele panna, et üht liiki turule orienteeritud organisatsioon ei ole niisama lihtsalt ümber kohandatav teisele. Enamiku tarkvarafirmade jaoks on jackpot ikkagi tiražeeritud tarkvara turul, kus liiguvad tõeliselt suured rahad, kuid et seal laineid lüüa, pole võimalik võtta kampa keskpäraseid koodiväänajaid ja neile öelda, et tehke nüüd next big thing valmis, vaja on vähemalt üht staari, kes meeskonda veaks, ning soovitatavalt võiks ka kõrvalosatäitjad Oscariväärilised olla.
Selle kohta oli dilbertis hea skets, kus pointy haired boss palkas ühe aastast projekti tegema 365 inimest ja kavatses nad kõik järgmisel päeval lahti lasta:)
Väga nutikas artikkel. Samas, staari palkamine tekitab projektijuhile tublisti halle juukseid. Finantsvennad virisevad: “Miks see tüüp NII PALJU saab (hoidku jumal, et veel mitte rohkem kui nemad)”. Projektijuht näeb unes, et tüüp viskab homme lahkumisavalduse lauale ja kogu kupatus kärbeb. Juhtkonn on pahane, et “mingi karvane” koosolekutel sõna võtab ja olulisi muudatusi nõuab.
A see on küll õige, et kui meeskonnas pole vähemalt ühte kogemustega arendajat, siis on tulemuseks disaster.
Palkamise kohta käib see printsiip:
A kategooria inimesed palkavad teisi A-sid.
B kategooria palkab A-sid, B-sid ja C-sid.
C kategooria palkab D-sid, E-sid ja F-e.
Ehk siis mida kindlamalt projektijuht ise ennast tunneb, seda võimekamaid inimesi julgeb ta palgata.