Yo!

Et ko`ik ausalt a"ra ra"a"kida, tuleb alustada sellest, et kunagi 
hallil ajal oli mul klassivend, Indrek Tuul nimeks. Mitte enam nii 
va"ga hallil ajal oli ka kuulda, et temagi ameerikamaa radasid 
tallama oli asunud. Ja siis leidsid mitmesugused lapsevanemad, et 
woowoo, poesid ta"itsa juhuslikult ta"itsa samas maailma otsas, ja 
suvatsesid mindki teavitada. Ja 70 minuti autoso~idu kauguselt 
va"ikesest Gig Harbori linnast (kohtade kaardilt otsimisel 
www.expediamaps.com raskelt abx) ma ta leidsingi. Polnud vaeseke 
peaaegu pool aastat yhtegi eestlast na"inud ja oli igati 
yliro~o~mus, kui ma talle helistasin.
Suht varsti peale seda oli vo`imalus ka teist korda ta"napa"eva 
maailma globaliseerumist/kokkukuivamist yle elada. Eelmisel reedel 
(paar pa"eva tagasi siis) helistas mulle mingi tyyp, kes ytles, et 
tema on igasuguste eestlaste peale ilgelt sillas ja muuhulgas 
kohalikku orienteerumiseva"rki tagant to`ugata aitab. Tyybi nimi 
oli Bruce McAlister muidu, tykk aega Euroopas elanud ja muidu mitmel 
pool ringi ra"nnanud vanamees. Ja et tema on kuulnud, et mina olen 
eestlane ja kah kunagi orienteerumas ka"inud. Minu siinolekust olevad 
teda teavitanud yks teatud Taavi Tatsi (kui keegi teda tunneb, siis 
tervitagu minu poolt), kes kah suvel siin oli olnud ja Bruce'iga koos 
ringi kolanud. Ja tagasi saades oli ta avastanud, et mina siin, ja 
Bruce oli mingist seniteadmata allikast minu koduse telefoninumbri 
leidnud. Igatahes lo~ppes asi sellega, et laupa"eval la"ksime 
Indrekuga koos kohalikku orienteerumist proovima. See oli miski suht 
suvaline rahvalik yritus, olustikult sarnane Eesti igasugustele 
pa"evakutele, aga mitte regulaarne. Eestimaale ha"bi ei teinud, 
raskuselt teisel rajal (neljast) saime kusagile esimese kolmandiku 
sisse. Ko`ige raskemat rada jooksis muuhulgas mingi vend, kelle kohta 
o"eldi, et tegu yhe USA ko`ige ko`vema tyybiga on. Tolle tshempioni 
T-sa"rgi peale oli selges eesti keeles kirjutatud EESTI PARGITUUR, 
Taavi to"o" ilmselt.
Pa"rast seda yritust ka"isime veel Bruce'iga koos lo`unal, kus ta oma 
pikast ja seiklusrikkast elust pajatas, muuhulgas seda, et tema 
esivanemad muuhulgas kusagilt Norrast pa"rit on ja et skandinaavlased
ongi siin peamised orienteerumisspordi propageerijad ja klubide 
asutajad. Bruce lubas veel siinses ylikoolis eesti keelt o`ppima 
hakata ja ja"rgmisel aastal Eestist la"bi astuda.
O~htuks oli ette na"htud 'Estonia' seltsi kammerkoori kontsert, nemad 
olid ka"inud La"a"neranniku Eesti Pa"evadel (millalgi septembri 
alguses) Los Angeleses ja pa"rast seda vaikselt ylespoole Seattle'ini 
va"lja roninud. Kontserdil oli mitmesugust rahvast, hulk kohalikke 
eestlasi ja mitmesuguseid muid inimesi. Lauldi ilusaid laule ja tehti 
muud kontserdi juurde kuuluvat. Pa"rast kontserti astus yks to~sise 
olemisega ha"rrasmees yhe inimese juurest teise juurde, surus neil 
ka"tt ja tutvustas ennast kui Mart Kaske, Eesti konsulit Seattle'is. 
Minuni jo`udes kysis ta muuhulgas, kas mul auto on. Mina ytlesin, et 
on, ja sain korralduse kaks inimest tema juurde Mercer Islandile viia. 
Va"rk oli selles, et koori tuli kusagile majutada, o"o"majakohti mitmel 
pool kohalike juures oli, aga mitte piisavalt transpordivahendeid, et 
neid kohale viia. Lo~puks istusimegi veel tykk aega konsuli pool, 
ryypasime veini ja arutasime, millal siinkandis nii tugev maava"rin 
tuleb nagu Tyrgis oli, leidsime, et millalgi paarikymne aasta jooksul 
vo~iks tulla. Sellised inimesed siis meil siin Seattle'is.
Muidu vo~ib juhtuda, et poiss vo~ib (kinnitamata andmetel) detsembris 
koju ka"ima tulla. Vo~ib kaasa vo`tta Microsofti sa"rke ja muud na"nni, 
kui keegi selleks vastavat soovi avaldab.

Targo