Uus majandus

Internet toob maailma inimestele lähedale. Suur osa täiesti tavalisi 
ameeriklasi alustab hommikut Internetist ilmateate kontrollimisega. 
Seejärel vaatavad nad kiirelt üle uudiste pealkirjad, vastavalt uudistele 
logivad sisse oma börsimaakleri veebisaiti (tänu Interneti 
kättesaadavusele omab aktsiaid ja kaupleb nendega enneolematult suur arv 
reakodanikke) ja korraldavad veidi ümber oma aktsiaportfelli. Hiljem 
ostavad nad veel näiteks pileti spordivõistlusele või panevad kinni 
hotellibroneeringu oma puhkusereisi jaoks. Enne töölt koju minekut uurivad 
nad, milline on olukord teedel, et mitte liiklusummikusse jääda (teede 
ääres on väikesed kaamerad, mille pilti igaüks reaalajas üle võrgu näha 
saab). Selle kõige jaoks pole enam vaja õigel hetkel jälgida erinevaid 
uudistekanaleid, pole vaja kusagile helistada, kirjutada ega ise kohale 
minna, kõik on hiireklõpsu kaugusel. 

Ja see pole kättesaadav mitte ainult väljavalitutele, vaid igale 
soovijale, ümbritsev maailm on toodud inimeste käeulatusse.

Tõeliselt huvitavaks läheb asi aga siis, kui samal viisil ei aja asju 
mitte ainult üksikisikud, vaid ka suvalised ettevõtted ja 
organisatsioonid. Juba praegu võib ülalkirjeldatud kodanik minna arvutite 
jaemüüja veebisaidile, koostada seal just endale meelepärase 
arvutikonfiguratsiooni ja tellimuse sisse anda. Müüja arvutisüsteem 
parandab seepeale laoseisu ja edastab vajaduse korral uue tellimuse 
tarnijale, kes võib omakorda tellida uusi osi allhankijatelt jne. Kõik 
toimub ilma inimesepoolse vaevanägemiseta.

Pole aga põhjust, miks ei võiks samu tehnoloogiaid kasutada suvalise 
tööstusharu puhul. Võtame näiteks ehituse: Vastava infrastruktuuri 
olemasolu korral on lihtne paigutada ehitusplatsidele samasugused 
kaamerad, nagu on praegu Ameerika kiirteede ääres, enam pole vaja kulutada 
tervet päeva erinevate objektide inspekteerimiseks, kõik on võrgu 
vahendusel 24 tundi ööpäevas silma all. Hoone projekteerimise ajal oleksid 
viimased joonised kõigile asjaosalistele pidevalt võrgus kättesaadavad ja 
vajaduse korral saaks minutipealt kriitilisi muudatusi korraldada. Kui aga 
ehituse ajal on tarvis midagi muuta või juhtub mõni äpardus, saadab 
kontrolliv infosüsteem projektijuhtidele kohe e-maili ja pakub välja 
võimaluse muuta materjalide hankimise graafikut. Vastutav isik kinnitabki 
kahe hiireklõpsuga muudatuse, teade saadetakse varustajale, kus sealne 
infosüsteem muudab automaatselt selle päeva tööplaani ning telliskividega 
veoautod sõidavadki objekti A asemel objektile B. Võimalusi on tohutult ja 
nad kõik muudavad protsessi märgatavalt hõlpsamaks ja efektiivsemaks. 

Ka firmade vaheline kontaktide loomine ja partnerite otsimine muutub palju 
efektiivsemaks, kuna kõigil on lihtsa vaevaga võimalus oma andmed ja 
pakkumised Internetis kättesaadavaks teha, kui kellelgi on vaja mingit 
teenust või toodet, vaatab firmajuht vaid võrgus ringi ja kulutab kümneid 
kordi vähem aega ja raha.

See kõik ei ole utoopia, praegu on maailmas sadu firmasid, kes pakuvad 
just nimelt ettevõtete ja nende allüksuste vaheliseks suhtlemiseks 
vajalikke võrgulahendusi, lähimate aastate jooksul peaks selliste 
käigusolevate lahenduste hulk suurusjärgu võrra kasvama. Kogu protsess, 
Interneti tungimine igale alale, muudab maailma nii palju, et selle kohta 
on hakatud ütlema New Economy - Uus majandus. 

Tavaliste ettevõtete jaoks tähendab see, et konkurentsis püsimiseks tuleb 
neil kõigil oma töö uue, efektiivsema mudeli järgi ümber korraldada, kui 
see on aga tehtud, muutub näiteks uutele turgudele minek oluliselt 
lihtsamaks, kuna firma funktsioneerimiseks on vaja peamiselt vaid 
arvutivõrku, Interneti ülesehitus on aga igal pool ühesugune ja 
organisatsioonilised kulutused suhteliselt väikesed. Kindlasti teravneb 
konkurents, kuna kõik teenused saavad enneolematult lihtsalt 
kättesaadavateks, potentsiaalne klient leiab lihtsalt võrgus asuvalt 
pakkumistebörsilt endale sobivaima ja odavaima, uutel ettevõtetel on 
jällegi hea ja odav võimalus ennast tuntuks teha ja turule sisse süüa. 
Tegu on globaalse protsessiga, ka Eesti ettevõtetel saavad olema 
enneolematult huvitavad võimalused enese tutvustamiseks ja oma toodangu 
pakkumiseks, küsimus on ainult selles, kas nad suudavad oma struktuuri 
piisavalt kiiresti ümber orienteerida.

Tohutud laienemisvõimalused on aga firmadel, kes ise selliseid lahendusi 
pakuvad, kuna kõikjal suundub rõhk Interneti teel asjaajamisele. Ka siin 
on võimalus Eesti tarkvaratootjate jaoks ja kehtivad samad reeglid - ole 
aga mees ja tee end kättesaadavaks ning paku oma võimalusi globaalselt. 

Oma roll on ka riigil - tööjõuturul toimuvad suured muudatused, kuna 
vabaneb hulk inimesi, kes seni tegelesid paberite määrimise ja ühest 
kohast teise liigutamisega, ja samas tekib väga suur nõudlus võimekate 
tarkvara- ja võrguspetsialistide järele, saab riik teha palju 
prioriteetide seadmisel hariduses. Ka tuleb luua võimalusi uue majanduse 
reegleid järgivatele ettevõtetele. Üheks suunaks oleks siin kasvõi 
Interneti toomine inimestele ja firmadele võimalikult lähedale, USA 
praegune edumaa Interneti vallas võrreldes muu maailmaga on suuresti 
tingitud sellest, et sideteenused on märgatavalt odavamad kui näiteks 
Eestis, kuigi üldine hinna- ja palgatase on palju kõrgem.

Seega - ees on huvitavad ajad, Eestil ja eestlastel tuleb ainult kärmed 
olla, et uue majanduse rongist mitte maha jääda.

Targo Tennisberg,
tarkvarainsener Microsoft Corporationis