> Vat siit lööbki välja Microsoftlik suhtumine standarditesse. Laias
> maailmas on standarditel ainult üks idee -- võimaldada erinevatel
> osapooltel omavahel rääkida. Microsoft on aga suutnud standardist leida
> nurgataguse, mille abil kõigi konkurentide softid mängust välja lülitada.
> Äriliselt geniaalne lüke, aga inimlikust seisukohast sigadus.

Wel, ma ootan endiselt mõnd ideed, kuidas seda minu kirjeldatud ülesannet 
paremini lahendada või argumenteerimata lahmimise lõpetamist.

> Muide, sattusin väga kena kõne peale. Võibolla oled lugenud, aga võibolla
> ka mitte. Soovitan:
> 
> http://www.redhat.com/opensourcenow/speech2.html

Mida see nüüd tõestama pidi? Ma võin tuua hulga linke, kus räägitakse, et MS 
igati OK on. Abiks on lugeda mõlemaid. Nimetatakse taakaalustatud 
informatsiooniks.

> Oli parem. Veidi. Ütleme nii -- ka see versioon ei veennud mind, et mõnest
> standardist veel asja võiks saada, kui M$ sellest üle käib.

Sama vastus, mis esimesele lõigule...

> Pangem tähele, et jutt käib tegelikult kahest asjast -- open source ja
> open platform. Viimane ei tähenda, et programmi lähtekood peaks avalik
> olema (jah, ma arvan, et 9 osariigi nõue avada IE lähtekood on totrus),
> vaid seda, et erinevad tarkvaratükid peavad omavahel suhtlema 100% avaliku
> kirjelduse alusel (ei mingeid <proprietarybinaryshit>-tage!). Kui M$
> suudab pakkuda grupitöövahendit, mis ei seo mind kuidagi minu tulevastes
> valikutes (et ainult M$i kontoritakrvara või ainult M$i meiliserver või
> ainult M$i veebiserver sellega suhelda oskavad), siis pole mul M$i
> grupitöövahendi vastu midagi. Ma pole vastavaid vahendeid väga uurinud --
> kuidas selle sidumisega on?

See, mida mina teen, on SharePoint Portal Server, põhimõtteliselt 
intranetiportaal + dokumendihaldus + failide indekseerimine ja otsing.
Kasutada saab veebipõhisena, MS Office'ist ja windows explorerist.
Veebiga on nii, et meie testime IE-d ja teatud konkreetseid Netscape'i 
versioone. Sellepärast, et rohkem lihtsalt ei jõua, pole inimesi. Sestap on 
öeldud, et muud me ei toeta, kui keegi tahab kasutada, siis palun, aga 
ametlikult me ei toeta.
Office'iga on nii, et ma ise kirjutasin miskit pudinat, mis Office 2000 sisse 
uued menüüvalikud tegi nagu check-in ja check-out jne, dokumendihalduse jaoks. 
Selle jaoks kasutasin Office'i enda ja SPSi objektimudelit, mis mõlemad 
dokumenteeritud on. Muuseas, millalgi tahtsid miskid vandid Adobe'ist mingit 
näitekoodi saada, et kuidas sellist asja teha, nemad tahavad Acrobatile ka 
meie serveri toetust teha. Mai tea, mida nad selle eest täpselt MSile vastu 
andsid, aga ma kirjutasin neile miski näite selle jaoks, kuigi idee järgi 
oleks ainult dokumentatsioonist ka piisanud.
Windows Explorerist kasutamise realisatsioon on keerulisem, aga baseerub 
avalikul HTTP-DAV protokollil, ja ka siin pole vastavat user experience'i 
raske emuleerida.
Ühesõnaga, minu point on, et selles sidumises kui sellises pole midagi eriti 
varjatut või salajast. Pigem on asi selles, et erinevate produktide sujuv 
integreerimine on _alati_ väga raske ülesanne ja MSil on ühena vähestest 
firmadest võimalik sellele ressursse kulutada.
Kui sa siit tingimata mingit ebaausust tahad leida, siis oleks probleem pigem 
selles, et MSil on sellise sünergia loomisel konkurentide ees arvestatav 
ajaline edumaa, s.t see sidumine on võimalik ära teha enna kui produkt 
tegelikult välja tuleb. Aga see oleks juba eraldi teema.

> Lihtkasutajana ei saa ma aru, miks peaks tarkvaraloojate elu
> kergemakstegemise nimel mulle jama kaela tulema.

Piinlik seda sulle öelda, aga tarkvaraloojate elu ja lõppkasutaja elu vahelise 
seose leiad igast korralikust tarkvaratehnika õpikust. 
Wordist salvestamise selisel viisil lahendamisel on aga tegelikult veel üks 
põhjus, millele ma alul ei mõelnud, nimelt kiirus. Wordi salvestamine on umbes 
nagu memory dump (vähemalt kuni mingi versioonini oli), mida saab realiseerida 
väga kiirelt, see on aga lihtkasutajatele vägagi oluline.

> Huvitav, miks monopolidevastased seadused üldse olemas on? Eks ikka
> sellepärast, et monopol tähendab "finantsilist pantvangi võtmist" ja
> lõppkokkuvõttes kaotavad kõik. M$ on monopol (sellele Sa ometi vastu ei
> vaidle?) ja sellisena ohtlik kogu maailma majandusele, sh Eestile. OK, ju
> me lihtsalt näeme asju erineva mätta otsast.

Yhelt poolt ütled sa, et on monopol, aga teiselt poolt kiidad igasuguseid 
alternatiive ja räägid, kuidas ilma ka hakkama saab. Minu meelest on siin 
vastuolu. 
Selle monopoliga on iseenesest keerulisem lugu, juuraprofessorid siiamaani 
vaidlevad. Näiteks peaks monopol olemiseks peaks olema defineeritud mingi 
konkreetne turg. Kui me nüüd ütleks, et MSil on monopol Windowsi platvormil 
töötavate kontoritarkvara pakettide turul (StarOffice'i olemasolu hetkeks 
unustades), siis me võime sama hästi öelda, et Apple'il on monopol 
Macintoshide opsüsteemide turul. Absurdne ju. Minu isikliku arvamuse kohaselt 
on ainuke relevantne, normaalselt defineeritav ja turuna toimiv turg Business 
Productivity Software'i turg kui selline. Selle suuruseks hinnatakse miski 50 
miljardit dollarit, MSi käive ei moodusta samas pooltki sellest ja MS toodab 
ka mitmeid asju, mis selle definitsiooni alla ei kuulu. 
Kui arvesse võtta ka see, kui palju ma oma töös kohtan viiteid konkurentsile 
ja sellele, et tuleb teiste tegijatega vingelt võistelda, et nad meie lõunat 
ära ei sööks, siis ma isiklikult ennast erilise monopolistina ei tunne. Ja 
sellepärast ei usugi eriti MSi kui organisatsioonilise üksuse erilisse 
ohtlikkusse. Aga kuna mul pole ei majanduse ega juura alast eriharidust, on 
see vaid arvamus.

> > Mul on intellektuaalselt huvitav töö väga heas seltskonnas.
> > Alternatiivina pakud sa, et ma peaks kulutama mitu aastat eesmärgi
> > nimel, millega pole hakkama saanud ei Saarsen, sina ega Aaviksoo, seades
> > oma pere majanduslikult kõvasti raskemasse seisu (sest see eesmärk
> > eeldab vähemalt mõneks ajaks üliõpilaseseisusse tagasi pöördumist).
> Muide, seda viimast võiksid enivei teha. Ameerikas võiks sellesk võimalusi
> piisavalt olla.

Kas ma pean nüüd kohe täna jooksma avaldust andma või võib homme ka?

> Forget see Kiho, teda ei ole enam kauaks. Oma koolikesega pole mõtet
> jamama hakata, Eesti hariduspõllul on juba käimas pisikoolide ühinemine
> (noh, umbes nagu pankadega paar aastat tagasi). 

Ega see kool polnudki just konkreetselt asjana iseeneses mõeldud. Pigem nii, 
et kui ma kellelegi midagi õpetada tahaks, siis võimaluse selleks ikka leiab.

> viimati Mainori ja Audentese ühinemine. Paari aasta pärast (kui mitte
> järgmisel sügisel) tuleb ATIs suur võimuvahetus ja selleks ajaks peab
> "varikabinet" koos olema. 

Mis salapärane plaan see sihuke on? S.t mis selle tingib, miks just sel ajal 
ja mis rollis keegi (sh sina) on?

> a) seda ise tahtma ja
> b) haridustee ära lõpetama (meaning PhD).
> 
> Ma saan aru, et pakun Sulle verd, higi ja pisaraid pudrumägede ja
> piimajõgede asemel (ning Linuxit Windowsi asemel:)), aga boonuseks on
> võimalus tõepoolest oma kool(kond) püsti lüüa. Aga eks Sa pea oma
> kaalumised ikka ise ära kaaluma.

hehe :) Võibolla ma isegi teeks seda, kui ma leiaks endal teadustööks 
vastavaid eeldusi olevat. Aga paraku ei leia. Ja halba tööd kah ei tahaks 
teha. Parema meelega olen hea insener kui kehv professor. Seda sa ehk ei 
mõista hukka?
Muuseas, Linuxi kui sellise kasutamise vastu pole mul midagi, olen seda 
teinud küll ja küll. Lihtsalt leian, et MSi tarkvara aitab mul oma asjad 
paremini tehtud saada ja kuna minu jaoks on mõlemad tasuta, siis see määrab 
ka valiku. Üldse on minu meelest palju rohkem abiks defineerida oma vaateid 
kui 'ma kasutan X sellepärast, et olen selle poolt', mitte 'ma kasutan X 
sellepärast, et olen Y vastu'.

cheers,
Targo