On Thu, 6 Dec 2001, Targo Tennisberg wrote:

>
> > Ühesõnaga, keesin natuke üle. Mulle lihtsalt ei meeldi Microsoft, 
> > kusjuures seda oma turupoliitika pärast, mis seisneb kõigile 
> > teistele ärategemises. Sellega aegajalt kokku puutudes tekib mul 
> > endal ka kibe tahtmine Microsoftile ära teha.
>
>  Wel, ärategemisega on see keeruline lugu lihtsalt, et see on 
> klassikalise kapitalismi lahutamatu osa, ärategijad on alati edukad 
> olnud.

Loodusseadused, mis teha. Sellepärast üritangi siin vahepeal Peltsebuli 
Peltsebuliga välja ajada ja ise ka Microsoftile ära teha üritada, kasvõi 
kohalikus mastaabis. Sa ei saa seda mulle kapitalismi tingimustes ju pahaks 
panna:)

> Kui riigi julgeolekust rääkida, siis on minu meelest märksa 
> reaalsem oht, et AOL-Time Warner lähemas tulevikus nii Eesti Telekomi 
> kui ka meie meediaettevõtete välisomanikud üles ostab.

No mix MSNBC sedasama teha ei või? Ega ma ei ütlegi, et M$ ainus paha monopol 
on, AOLTW on ka. Aga M$ on ka:)

> Aga üldiselt ma mõistan sinu probleemi kinnise platvormi osas. 
> Muidugi oleks vahva, kui kõik oleks open source ja iga jupp erineva 
> inimese/firma tehtud ja puha. Kui keegi suudab pakkuda parema 
> terviklahenduse kui MS, siis tore on, minul kui arvutikasutajal ja 
> kodanikul on sellest ainult hea meel. Aga ma olen lihtsalt veidi 
> skeptiline selle lahenduse suhtes.

Ma ei peagi avatuse all silmas tingimata open source'i, vaid platvormi enda 
(protokollid, formaadid jne) avatust ja, mis mitte vähem tähtis, arusaadavust. 
No RTF on ka teoreetiliselt avalik, aga RTFi spetsid pole küll kirjutatud 
selle eesmärgiga, et keegi neist läbi suudaks süüa ja sõltumatu RTF-ühilduva 
toote luua. Kahjuks näitas Sinu poolt saadetud HTML sama tendentsi ka HTMLi 
osas ... Jätsin vist eelmises kirjas vastamata Su küsimusele, mida ma HTMLilt 
õieti ootan. Vastan: inimloetavust, et ma saaksin seda faili hiljem parandada 
ka nii, et mul ei peaks Wordi käepärast olema.

> Esiteks ei ole open source suutnud end äriplaanina tõestada, keegi 
> peab aga neile programmeerijatele palka maksma.

Pensionäriks olemine ei suuda ka ennast kunagi äriplaanina tõestada ja pole 
vaja ka. Kui riik otsustab open-source'i kasuks, peab ta ise olema valmis 
vastavasse arendusse kõvasti investeerima, aga see-eest on tulemuseks ka 
avalik produkt oma kodanike hüvanguks. Ehk siis ma näen reaalse mudelina 
open-source arendust avaliku sektori poolt toetatuna. Võibolla ma eksin; 
aeg näitab.

> Teiseks on vajalik, et kogu see süsteem ka korralikult koos töötaks. 
> Kui mitmesugused asutused MSi tarkvara ostavad, on nende esmaseks 
> nõudeks sujuv integratsioon erinevate toodete vahel (ausalt, täitsa 
> päris klientidelt kuuldud jutt).

Jaajah, ja siis ei loe minu Word97 kellegi teise Word2000 faili, oleme seda 
integratsiooni näinud küll. Minu jaoks on jällegi vastuseks kokkulepitud 
avalikud ja inimlike jõupingutustega implementeeritavad standardid.

> Julgeoleku juurde tagasi tulles, mis laadi riske sa eelkõige silmas 
> pead? MS on oma suuruse kohta vägagi apoliitiline organisatsioon ja 
> sisemiselt märkimisväärselt avatud struktuuriga. Väga raske oleks 
> mõnesse produkti sokutada midagi, mis arvestataval määral riigi kui 
> sellise julgeolekut otseselt ohustaks.

Ütlesin oma küsimuses, et pean silmas eeskätt majanduslikku, mitte militaarset 
julgeolekut. St mis kaitseb riiki selle eest, et kui kõik-kõik tegevus on nii 
kõrini M$i täis, et platvormi vahetus ei tule enam mingil juhul kõne alla, 
hakkab M$ litsentsitasusid järjest tõstma ja tõstma ja tõstma? Eestis juba 
tõusid M$i hinnad 30% ja lubati, et tõusevad veel. Ehk siis ma pean silmas 
probleeme, mis tekivad, kui meie majandus hakkab liiga tugevalt ühest 
monopoolsest firmast sõltuma. Noh, mõned monopolid on paratamatud, Eesti 
Energia näiteks, aga neil on väga tõsine komisjon kaelas, kellele nad peavad 
iga hinnatõususendi ära põhjendama. Kas tarkvara osas saaks sama mudelit 
kasutada?

> > 1) lasta Kiho lahti,
>
> Kuidas sa seda lahtilaskmist ette kujutad muidu? On selleks mingi 
> tehniline protseduur olemas?

Noh, kui järgmine valimine tuleb, siis ilmub keegi, kes on parameetritelt 
sobivam. See tähendab muuhulgas näiteks piisavat kogust rahvusvahelisi 
refereeritavaid publikatsioone. Ma loodan, et Sa tegeled seal ka teaduse ja 
publitseerimisega?

> > 2) sõlmida vinged lepingud suurte firmadega, kes on huvitatud 
> > tarkvaraarenduse alase õpetuse uuele tasemele tõstmisest Tartu 
> > Ülikoolis,
> > 3) sellest lepingust saadud rahadega palgata n vinget professorit.
>
> Üldise mõttena võin öelda, et kõik algab inimestest. Hästi 
> motiveeritud tugeva programmeerija produktiivus võib olla kümneid 
> (mõni  autor arvab, et isegi enam) kordi suurem keskpärase, 
> motiveerimata töötaja omast. Õppejõududel pole see vahe ehk küll 
> nii suur, aga ma arvan, et kümnekordne kindlasti. Produktiivsus olgu 
> siin mõõdetud ntx üliõpilastele toodava reaalse summaarse kasu 
> hulgas. See on ka põhjus, miks MS võtab tööle ainult 2% 
> inimestest, kes siia oma CVd saadavad. Kui head inimest pole võtta, 
> siis ei võeta üldse kedagi. Sellega seoses arvan ma:
> 1) ATI peaks oluliselt tõstma latti üliõpilastelt eeldatava taseme 
> osas. Kui ma vaatan kasvõi praegust doktorantide nimekirja - olgem 
> ausad, seal on absoluutselt perspektiivituid inimesi, kes ei peaks 
> selles nimekirjas olema ja kes ei oleks tohtinud sinna sattuda.

Nõus.

> Olematu doktorant on parem kui kehv doktorant. Tuleks välistada 
> inimeste edasijõudmine puhta tuupimise varal. Siis kui mina ülikoolis 
> olin, refereerisid mitmed õppejõud lihtsalt vastavaid ingliskeelseid 
> käsiraamatuid ja olid eksamil õnnelikud, kui seesama jutt neile ette 
> vuristati. See aga vähendas taibukamates usku süsteemisse. Ma usun, 
> et sina teed isiklikult kõik, et üliõpilaste elu ses mõttes raskeks 
> teha, aga vaja oleks mingit kokkulepitud, süsteemset lähenemist 
> terves ATIs. See tõstaks arvestatavalt asutuse prestiizhi ja 
> meelitaks võimekaid inimesi kohale jääma. Seltskond on sellistele 
> inimestele väga oluline!

Mina olen üks asi, aga ehk oled kuulnud, et meil viiakse bakalaureus nüüd 3 
aasta peale ja nügitakse palju matat maha. Mina olen ikka väga õnnetu, aga 
käsk on pärit kõrgemalt ja ega meil palju üle ei jäänud. Mis puutub ühtsesse 
süsteemi, siis sellesse, et ATI otsustaks "nüüd hakkame tudengite elu raskeks 
tegema", ma eriti ei usu, nii need asjad päris ei käi. Kui Sa oleks TTÜsse 
õppima läinud, siis seal oleks veel tunduvalt jamam olnud, kui nad hakkaks 
sihukest õpet tegema, nagu TÜs praegu, kukuks neil lihtsalt kõik läbi. 
Inimeste tase on tegelikult laiem filosoofiline küsimus ja algab juba koolist, 
nimelt on haridusministeerium Eestis juba tükk aega väga humanitaarne ja 
igasugusele reaalharidusele vaadatakse väga viltu. Ma kohe ei teagi, kus 
alustada:(

> 2) Kui on võimalik kusagilt palgata mõni tõeliselt võimekas 
> inimene õpetama või saavutada sellise inimese mittelahkumine ATIst, 
> tuleb seda teha, kasvõi nui neljaks. See peaks olema absoluutne 
> prioriteet, eesmärk pühendab igasuguseid abinõusid. Kui on võimalik 
> selle nimel isiklikult meelitada, igasuguseid soodustusi lubada, 
> kedagi ohverdada või lahti lasta, saagu nii.

Cool. Tuled, teed ära?

Jan