> Ühesõnaga, keesin natuke üle. Mulle lihtsalt ei meeldi Microsoft, 
> kusjuures seda oma turupoliitika pärast, mis seisneb kõigile teistele 
> ärategemises. Sellega aegajalt kokku puutudes tekib mul endal ka kibe 
> tahtmine Microsoftile ära teha.

Wel, ärategemisega on see keeruline lugu lihtsalt, et see on klassikalise 
kapitalismi lahutamatu osa, ärategijad on alati edukad olnud. Seoses 
tarkvaratööstuse tekkega astub kapitalism aga ämbrisse, sest tarkvarafirma 
muutub (finantsilises mõttes) seda efektiivsemaks, mida suurem ta on, juhtum, 
mida vanemate tööstusharude puhul (vähemasti nii tugeval määral) ei esinenud. 
Nii et Microsofti efekti vältimiseks on enamvähem ainuke võimalus marksismi 
vms ideoloogiat harrastada.

> Muide, M$i mõju kohta ühiskonnas tahaks päris tõsiselt Sinu 
> erapooletut (Sa justkui mainisid ühes kirjas, et oled erapooletu) 
> arvamust -- kui hea on ühe riigi julgeolekule (eeskätt majanduslikule, 
> mitte isegi niivõrd
> militaarsele) siduda rõhuv enamus oma kasutatavast tarkvarast ühe, kinnise
> platvormiga?

Kui riigi julgeolekust rääkida, siis on minu meelest märksa reaalsem oht, et 
AOL-Time Warner lähemas tulevikus nii Eesti Telekomi kui ka meie 
meediaettevõtete välisomanikud üles ostab. See on aga imho tõsisem probleem 
kui asjaolu, mis formaadis ametnikud oma dokumente saadavad (mida ju niikuinii 
krüptida annab). Niiet kui sa pead just kedagi vihkama, siis vihka parem 
AOL-i ;) Aga üldiselt ma mõistan sinu probleemi kinnise platvormi osas. 
Muidugi oleks vahva, kui kõik oleks open source ja iga jupp erineva 
inimese/firma tehtud ja puha. Kui keegi suudab pakkuda parema terviklahenduse 
kui MS, siis tore on, minul kui arvutikasutajal ja kodanikul on sellest ainult 
hea meel. Aga ma olen lihtsalt veidi skeptiline selle lahenduse suhtes. 
Esiteks ei ole open source suutnud end äriplaanina tõestada, keegi peab aga 
neile programmeerijatele palka maksma. Dot-com buumi ajal oli lihtne, progejad 
olid kulla hinnas ja tööandjad pigistasid silma kinni, kui nad päristöö 
kõrvalt linuxit väänasid. Ma kardan aga, et praegu on olud kõvasti kitsamad. 
Teiseks on vajalik, et kogu see süsteem ka korralikult koos töötaks. Kui 
mitmesugused asutused MSi tarkvara ostavad, on nende esmaseks nõudeks sujuv 
integratsioon erinevate toodete vahel (ausalt, täitsa päris klientidelt 
kuuldud jutt). Oma kogemusest tean ma aga öelda, et sellise sünergia 
saavutamine toodete vahel on üks raskemaid asju tarkvarategemise juures. 
Isoleeritud rakendust on lihtne väänata, kui aga on tarvis teiste rakenduste 
ja nende eripäradega arvestada, muutub ülesanne kohe suurusjärgu võrra 
keerulisemaks. Ilma tugeva struktuurita organisatsioonita on väga raske panna 
inimesi midagi sellist tegema. Julgeoleku juurde tagasi tulles, mis laadi 
riske sa eelkõige silmas pead? MS on oma suuruse kohta vägagi apoliitiline 
organisatsioon ja sisemiselt märkimisväärselt avatud struktuuriga. Väga raske 
oleks mõnesse produkti sokutada midagi, mis arvestataval määral riigi kui 
sellise julgeolekut otseselt ohustaks.

> ATIst räägiks Sinuga hea meelega edasi. See paber, mille saatsid, oli 
> mulle selles mõttes pettumus, et kõike seda juttu olen Sinu ja GK 
> suust juba tükk aega kuulnud, aga kas teil positiivne tegevuskava ka 
> on? Ma pean silmas miskit stiilis
> 
> 1) lasta Kiho lahti,

Positiivne tegevuskava: Anname Kihole kinga ;) Jaanus süüdistab meid niigi 
liigses 'Kartaago tuleb hävitada' suhtumises. Konkreetselt Kiho 
personaalküsimuse kohta võin ma öelda nii palju, et kui ma veel kolmanda kursa 
tudeng olin, tehti ATIs millalgi vinge koosolek, arutamaks tarkvaratehnika 
õpetamist. Käidi välja mitmesuguseid mõtteid, arutati, vaieldi. Iga punkti 
lõpus aga ütles Kiho äkitselt, et hea küll, ma näen, et mingeid konkreetseid 
ettepanekuid pole, liigume järgmise punkti juurde. Noorel üliõpilasel polnud 
paraku piisavalt südikust, et avalikult vastu karjuda, aga järgmisel päeval 
hakkas ta aktiivselt uurima võimalusi kusagile ära putkamiseks. Ja siin ma 
nüüd olen. Toomas Saarsenil ja veel mõnel muul tegelasel olla kah samalaadi 
kogemusi olnud. Kuidas sa seda lahtilaskmist ette kujutad muidu? On selleks 
mingi tehniline protseduur olemas?

> 2) sõlmida vinged lepingud suurte firmadega, kes on huvitatud 
> tarkvaraarenduse alase õpetuse uuele tasemele tõstmisest Tartu 
> Ülikoolis,
> 3) sellest lepingust saadud rahadega palgata n vinget professorit.

Selle kohta on mul väga raske midagi konkreetset öelda, sest ma olen Eesti 
konkreetsetest oludest mõnevõrra võõrdunud. Üldise mõttena võin öelda, et kõik 
algab inimestest. Hästi motiveeritud tugeva programmeerija produktiivus võib 
olla kümneid (mõni autor arvab, et isegi enam) kordi suurem keskpärase, 
motiveerimata töötaja omast. Õppejõududel pole see vahe ehk küll nii suur, aga 
ma arvan, et kümnekordne kindlasti. Produktiivsus olgu siin mõõdetud ntx 
üliõpilastele toodava reaalse summaarse kasu hulgas. See on ka põhjus, miks MS 
võtab tööle ainult 2% inimestest, kes siia oma CVd saadavad. Kui head inimest 
pole võtta, siis ei võeta üldse kedagi. Sellega seoses arvan ma: 
1) ATI peaks oluliselt tõstma latti üliõpilastelt eeldatava taseme osas. Kui 
ma vaatan kasvõi praegust doktorantide nimekirja - olgem ausad, seal on 
absoluutselt perspektiivituid inimesi, kes ei peaks selles nimekirjas olema ja 
kes ei oleks tohtinud sinna sattuda. Olematu doktorant on parem kui kehv 
doktorant. Tuleks välistada inimeste edasijõudmine puhta tuupimise varal. Siis 
kui mina ülikoolis olin, refereerisid mitmed õppejõud lihtsalt vastavaid 
ingliskeelseid käsiraamatuid ja olid eksamil õnnelikud, kui seesama jutt neile 
ette vuristati. See aga vähendas taibukamates usku süsteemisse. Ma usun, et 
sina teed isiklikult kõik, et üliõpilaste elu ses mõttes raskeks teha, aga 
vaja oleks mingit kokkulepitud, süsteemset lähenemist terves ATIs. See tõstaks 
arvestatavalt asutuse prestiizhi ja meelitaks võimekaid inimesi kohale jääma. 
Seltskond on sellistele inimestele väga oluline!
2) Kui on võimalik kusagilt palgata mõni tõeliselt võimekas inimene õpetama 
või saavutada sellise inimese mittelahkumine ATIst, tuleb seda teha, kasvõi 
nui neljaks. See peaks olema absoluutne prioriteet, eesmärk pühendab 
igasuguseid abinõusid. Kui on võimalik selle nimel isiklikult meelitada, 
igasuguseid soodustusi lubada, kedagi ohverdada või lahti lasta, saagu nii. 

Cheers,
Targo