Internetifirmade hiilgus ja viletsus


Äriplaan: inimesed saadavad meile 85 senti ja kahe nädala pärast saadame neile 
tagasi ühe dollari. Loomulikult kasvaks meie äri tohutu kiirusega, varsti 
kasutaks miljonid inimesed seda teenust ja meie "käive" oleks hiiglaslik. Nüüd 
andke meile sada miljonit selle plaani elluviimiseks. Ei kõla just eriti 
veenvalt, eks? Aga ometi rahastasid üheksakümnendate aastate teisel poolel sajad 
ettevõtted oma tegevust just niiviisi. Muidugi pidi plaan sisaldama ka mingi 
reaalse tegevusala kirjeldust, aga kui potentsiaalsed tulud ja kulud hoolega 
kokku arvata, tuli üldjuhul välja, et kahjum oli firma tegevusse sügavale sisse 
programmeeritud. Aga kõige olulisem - firma nime lõpus pidi kindlasti olema 
liide .com ehk dot-com.

Kuidas sai selline asi võimalikuks? Kui üheksakümnendate keskel esimesed 
internetifirmad börsile läksid, kuulutati optimistlikult, et kogu majanduse 
tulevik ongi Internetis. Tõesti, nende firmade käive kasvas väga kiiresti ja 
üldjuhul oli neil isegi kasumiprognoose. See andis veelgi tuge arvamusele, et 
tulevikus valitsevad just need ettevõtted turgu ning nende aktsiahinnad lendasid 
taevasse. Loomulikult soovisid ka kõik ülejäänud kiiresti rikkaks saada ning 
uusi internetifirmasid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. Inimeste teadvusse 
juurdus mõte, et dot-com=palju raha ning kellelgi ei tekkinud probleeme 
finantseerimisega, samuti kasvasid kõigi uute börsiletulejate aktsiahinnad kohe 
automaatselt mitmekordseks. 
Nüüd ei pööranud enam keegi tähelepanu ettevõtete reaalsele sisule, kõik 
börsianalüütikud leelotasid ainult "osta, osta, osta" ja raha aina voolas 
investorite taskust. Hüüdlauseks sai "It's all about growth, not profits" ehk 
määravaks on kasv, mitte kasum. Sellepärast tegid kõik uued firmad meeletuid 
kulutusi ja pakkusid tarbijaile tohutuid soodustusi, et ainult kliente võita ja 
näidata, kui kiiresti nad kasvavad. See toitis omakorda illusiooni, et kasvul ei 
tulegi lõppu, ja aitas raha tehnoloogiasektorisse pumbata, kuigi firmade 
kahjumid olid tegelikult kolossaalsed.

Loomulikult ei saanud selline olukord igavesti kesta. Aktsiaralli tulemusel sai 
internetifirmade kombineeritud turuväärtus palju suuremaks samade asjadega 
tegelevate traditsiooniliste ettevõtete omast, oli selge, et see polnud 
loomulik. Aktsiahindade langus algas 2000. aasta kevadel ja aastaga on 
tehnoloogiaaktsiate indeks Nasdaq langenud 5000 punktilt 2000 piirimaile. Eriti 
rängalt on kannatada saanud needsamad internetifirmad, tuntuimatest on Yahoo.com 
langenud 90% ning Amazon.com 82%. 

Eufooria põhjused olid olnud puhtalt psühholoogilised. Polnud ju siiski alust 
arvata, et kõik inimesed silmapilk ainult Interneti kaudu hakkavad kauplema, 
samuti polnud kusagilt näha mingeid hiigelkasumeid, mis aktsiahindu õigustanuks. 
Vastupidi, Internetis valitseb tegelikult karmim konkurents ning 
kasumimarginaalid on madalamad, sest kui traditsioonilise poe puhul on 
teenusepakkuja vahetamine tülikam, on Internetis konkurent hiireklõpsu kaugusel.

Tuleb aga tähele panna, et ka praegu levivatel meeleoludel, mille kohaselt 
internetipoed üldse ära kaovad, pole alust. Väga paljud inimesed on harjunud 
sealt kaupa tellima, sest see on mugav ja lihtne, seega on olemas turg. Samuti 
on virtuaalfirmadel võimalik kokku hoida mitmesuguseid kulutusi ja äri 
efektiivsemalt ajada.

Internetibuum on jätnud ühiskonnale olulise jälje ja muutnud paljude elustiili, 
eriti USA-s. Hulk inimesi (sealhulgas ka ma ise) tellivad enamiku eluks 
vajalikust kaubast Internetist, see on saanud oluliseks osaks igapäevasest 
elust. Kauplemine on muutunud kliendikesksemaks, enam ei pea autot ostma 
autopoest või raamatut raamatupoest, vaid inimesel on jällegi võimalus 
hiireklõpsu kauguselt alternatiiv leida ning kauplejad on sunnitud sellega 
arvestama ja tarbijale vastu tulema. On loodud mitmeid uusi tehnoloogiaid, mis 
on muutnud võimalikuks teenused, millest kümme aastat tagasi isegi ei unistatud. 
Kõik see on alles ja ei kao kusagile, nagu ei kao ka internetikaubandus. Paljud 
firmad, kelle "äriplaanid" vaid raha laialiloopimises seisnesid, on kadunud, 
kuid tegeliku sisuga ettevõtted on alles. Ilmselt kaob lähemas tulevikus veel 
palju dot-com'e, kuid nende koha võtavad üle teised, efektiivsemalt tegutsejad, 
või kombineeruvad nad omavahel või traditsiooniliste ettevõtetega.

Seega ei ole meil enam küsimust, kas maailm muutub tulevikus teistsuguseks, 
muutus on juba toimunud, ei tohi vaid kiires arengus pead kaotada.

Targo Tennisberg, 
Microsoft Corporationi tarkvarainsener