India Nokia

USA-s elab umbes miljon Indiast pärit inimest, s.o. ligikaudu 1/250 
kõigist elanikest. Samas on aga nende arv kõrgtehnoloogia- ja eriti 
tarkvaratööstuses märgatavalt suurem, Microsoftis ja mitmetes teistes 
juhtivates tarkvarafirmades on nende osakaal peaaegu 20%.
Ja neid ei võeta tööle sugugi mitte sellepärast, et indialased oleksid 
nõus madalama palga või kehvemate tingimustega, vastupidi, nad on üldjuhul 
väga hästi tasustatud ja paljud neist töötavad juhtivatel kohtadel.

Milles siis asi, kuidas indialased nii palju konkurentsivõimelisemad on? 
Muidugi on neid oma kodumaal väga palju ja ka väljarändajaid on palju. 
Kuid rahvarikkaid riike on teisigi, Mehhikost saabub USA-sse märgatavalt 
rohkem inimesi, kuid tavaliselt asuvad nad sotsiaalsel skaalal suhteliselt 
madalal. 

Mis on siis India eripärad? Võrreldes oma teiste rahvarohkete naabritega 
nagu Hiina, Pakistan või Bangladesh, on seal arvestatavam demokraatlik 
traditsioon ja avatum ühiskond, mis soodustab teadmiste levikut ja 
inimeste liikumist. Riigi rikkust ei saa ka hinnata ainult rahas, kõigil 
indialastel oleks lihtsalt füüsiliselt võimatu elada sama hästi nagu 
lääneeurooplastel või põhjaameeriklastel, sest maailmas poleks nii palju 
ressursse lihtsalt olemas. Keskmise inimese suhtelisest vaesusest 
hoolimata on aga riigis olemas suur ja oluline kiht haritlasi ning mitmeid 
häid ülikoole.

Sellega jõuamegi kõige huvitavama võrdluseni. India koolides on alati 
palju rõhku pandud reaalainete õpetamisele, au sees on olnud matemaatika, 
loogika ja muud seonduvad teadused. Primaarseks näitajaks on õppeedukus, 
rumalam jääb autsaideriks.

USA koolides seevastu on valdav suhtumine, et lapsi ei tohi liialt 
millekski sundida, selle asemel püütakse arendada nende loovust ja 
sotsiaalset edukust. Nii mängibki keskmine 15-aastane Ameerika laps kas 
kooli jalgpallivõistkonnas või bändis, tegutseb igasugustes klubides või 
aitab välja anda kooli ajalehte, aga ta ei tea, mis on Kanada pealinn, ei 
oska seletada, kuidas töötab elektripirn või isegi ligikaudu hinnata, kui 
palju võiks olla ruutjuur 5041-st.

Tulemuseks on see, et ameeriklased on küll väga ettevõtlikud ja hakkajad, 
neist saab häid ärimehi või tööstureid, Indiast jällegi on läbi aegade 
võrsunud suur hulk malesuurmeistreid ja tänapäeval hinnatavaid 
tehnoloogiaspetsialiste.
Kuna põhi- ja keskkoolist saadud baasteadmiste hulk jääb USA-s niiviisi 
suhteliselt keskpäraseks, jääb ka ülikoolide bakalaureuseõppe keskmine 
tase nõrgemaks kui mujal maailmas, kraadiõppes aga, kus tuleb juba 
arvestatavaid tulemusi näidata, domineerivad välisüliõpilased, sest nad 
tõrjuvad halvema ettevalmistusega kohalikud lihtsalt kõrvale.
Samamoodi ei suuda kohalike ülikoolide lõpetajad konkureerida indialastega 
paremate tehnoloogiasektori töökohtade pärast, sest tänapäeval on 
maailmatasemel tehnoloogia loomine muutunud komplitseeritumaks kui kunagi 
varem ja tugev põhi reaalteadustes tuleb siin suuresti kasuks.

Mida on sellest õppida Eestil? Eesti haridus võiks minna kahte erinevat 
teed mööda, Ameerika või India oma. Tuleks aga arvestada, et juba praegu 
vajatakse kõikjal maailmas häid tehnoloogiaspetsialiste rohkem kui 
ärijuhte ja ka palganumbrid on võimekal IT-mehel suuremad. Tulevikus see 
nõudlus ainult kasvab, kvaliteetne inimressurss saab tähtsamaks kui miski 
muu ja Eestil oleks hea võimalus seda maailmale müüa, olgu siis omi 
inimesi ajutiselt välismaale appi saates või kohapeal lahendusi luues.

Ei pea ka kartma ajude äravoolu, sellessamas Indiaski tulevad riigi 
üldisest vaesusest hoolimata paljud välismaale minejaist siiski tagasi ja 
võtavad üldjuhul kaasa teadmisi, kogemusi, kontakte potentsiaalsete 
partneritega ja tihti ka pataka dollareid, millega kohalikku 
infrastruktuuri arendada. Eestil on siin aga suureks eeliseks, et meid on 
tuhat korda vähem kui indialasi, siin on üksikisiku panus silmapaistvam ja 
erinevalt nendest võiks maailmas leiduda ka nii palju ressursse, et meie 
rahvas tervikuna rikkaks võiks saada. 

Paraku õpetatakse meie koolides praegu kasvõi matemaatikat ja muid 
reaalteadusi märgatavalt vähem kui näiteks kümme aastat tagasi ja 
sellegipoolest avaldavad osad inimesed arvamust, et kooliprogrammid on 
liiga rasked ja õpikute mahtu tuleks vähendada. Tänapäeva konkurents on 
karm ja Eestil on valida, kas jätta oma rahvastik keskpäraseks ja muutuda 
sellega maailma äärealaks või harida ja kasvatada inimesi, kes suudaksid 
maailmale ka midagi pakkuda.

Targo Tennisberg,
Microsoft Corporationi tarkvarainsener