Tere jah! Sry hilise vastamise pärast, tööl hetkel mõneti kiire periood ja vahepeal olin paar päeva Kanadas. Loodetavasti ei jäänud nüüd liiga hiljaks. > Intervjuu toimuks ajavahet arvestades emaili teel ja ma saadaksin teile > peale teie vastuste saamist ilmselt veel paar täpsustavat ja laiendavat > küsimust. Loodan väga, et te olete nõus. Any time :) Muuseas, me peaks võrdlemisi sama generatsiooni esindajad olema, nii et mulle võib jumala vabalt sina öelda, muidu hakkab mul kuidagi veider ;) > 1. Teie eesnimi Targo > 2. sugu mees > 3. vanus 24 > 4.hariduse tase, hariduse omandamise koolid ja riigid BSc arvutiteaduses Tartust, lõpetanud aastal 1999. > 5. elukutse Ametinimetus on Software Design Engineer, rahvapäraselt võib ka programmeerijaks kutsuda. > 6. praegune töökoht ( kui ei soovi avaladada ettevõtte nime, siis piisab > ka > tegevusalast) viimane töökoht Eestis. Microsoft Corp., Eestis oli A/S Aprote (www.aprote.ee) > 7. Mis teile Eestiga seoses esimesena meenub? Arvatavasti tuttavad inimesed, see on Ameerikas kõige erinevam. Pealegi tulin Eestist ära kohe peale ülikooli ja viimane on teatavasti kõige elavama sotsiaalse suhtluse periood, sellest tingituna oli ka igapäevase suhtlemise taseme ja temaatika muutus kõige järsem. > 8. Millised on kõige meeldivamad ja ebameeldivamad asjad, mis teil Eestiga > seoses meeles on? Tead, ma ei oska sellele kuigi hästi vastata. Esiteks muutuvad need pidevalt ajas. Päris alguses oli näiteks nii, et kui esimest korda Eestisse puhkusele tulin, sõin kõigepealt suure hulga vorsti ja leiba ja muid Eesti toiduaineid :) Aga praegu olen ma siin olnud umbes neli aastat ja kõht on ära harjunud. Seda võib võtta ka sümbolina sellest, et olen ka muude igapäevaste struktuuridega kohanenud, nii et meeldivad Eesti mälestused muutuvad järjest abstraktsemaks. Vt ehk ka vastust küsimusele inimeste erinevusest. Ebameeldivaid mälestusi ei oska eriti üldse esile tuua. Siin on oma osa ehk sellel, et olen võrdlemisi palju saanud maailmas ringi sõita ja erinevate inimeste elu näha, lisaks siinsete erinevat päritolu inimestega kokku puutuda. Selline kogemus on mind kõvasti tolerantsemaks teinud, nii et asjad, mis Eestis kunagi häirivad tundusid, ei paista praegu enam kuigi olulised. Teeninduskultuur võiks muidugi veel natuke paremaks minna :) > 9. Millal rääkisite viimati poliitilistel teemadel ja milline oli selle > vestluse emotsionaalne toon ( kas te olite oma suhtluspartneriga ühel > nõul, > kui ei siis kas asi jäi meeldiva vaidluse tasandile või liikus arvamuste > pealesurumiseni) > 10. Kas te leiate, et poliitilistel teemadel arvamuse avaldamises on > Eestis > ja USA`s mingi vahe? Millise riigi poliitiliste teemade arutlemise stiil > teile rohkem meeldib ja miks? Poliitikaga on siin maal eestlasele natuke harjumatu lugu. Kaheparteisüsteem muudab kogu poliitilise traditsiooni ja kõik poliitikaga seonduva üsna teistsuguseks selles mõttes, et väga paljud teemad on must-valged. Sa oled kas liberaal või konservatiiv, abordipooldaja või -vastane, sõjaõhutaja või rahuvõitleja. Lisaks on poliitiline spekter väga ühedimensionaalne, s.t kui näiteks mõni meediakanal toetab teatud küsimustes vabariiklasi, siis on ta ka kõigis teistes asjades vabariiklaste poolt jne. Ühesõnaga on valikuvõimalus selles osas hulga kitsam. Igapäevaelus muudab selline polariseeritus poliitilised teemad emotsionaalsemaks ja kompromissitumaks, ja kuna ma ise evin mitmetes poliitilistes küsimustes üsna tugevaid arvamusi, samas kumbagi leeri kuulumata, on üsna suur oht konflikti sattuda, vestluskaaslasest sõltumata. Seetõttu olen harjutanud end kohalikega suheldes poliitilisi teemasid pigem vältima. > 11. Milliseks te hindaksid oma majandusliku olukorra Eestis ( kui te veel > siin elasite)? Üliõpilase kohta tulin ilmselt kaunis hästi toime, käisin kooli kõrvalt u. 3/4 kohaga tööl ja sain selle eest lõpus vist 10k ringis palka, see oli 99. aasta alguses Tartus üsna OK. Pealegi olen ma enamasti vähenõudlik olnud ja pigem oli raha üle kui puudu. > 12. Palun kirjeldage oma suhteid perekonna ja sõpradega siis kui elasite > veel Eestis. Kas selle küsimuse tagamõte on otsida kavalat psühholoogilist põhjust, mis inimesi minema peletab? ;) Ma arvan, et suhted olid üsna head, Ameerikasse siirdumisega ei oska sealt eriti midagi seostada. Mõnes mõttes olen ma muidugi perekonnast küllaltki sõltumatu loomuga olnud alati, 16-aastaselt tulin vanemate rüpest ära ja olen sest ajast ise kõik eluks vajaliku hankinud. > 13. Palun kirjeldage, mis teile USA`s elamise juures kõige enam ja kõige > vähem meeldib? Minult küsitakse tihti, et kas USA-s on hea elada. Pagan seda teab, sõltub vaataja silmadest. Aga siin on *mugav* elada. Alates kõikvõimalikest kaupadest ja teenustest, mille vajadust Eestis ei osanud eriti ettegi kujutada (nt see, et igal paremal järjel keskklassi perel käivad miskid mehhiklased maja ümbert muru niitmas), kuni 24h delikatessipoodide ja linna läbivate kiirteedeni. Igapäevaelu pisiküsimused võtavad vähem aega ja energiat, eriti kui rahamuret ei ole. > 14. Palun kirjeldage, oma USA töökoha ja/või õppetöö meeldivaid ja > ebameeldivaid külgi. Võrrelge Eestis omatud töökoha ja / või kooliga. Ma arvan, et see kogemus on peamiselt Microsofti-spetsiifiline kui riigiga seotud. Eesti puuduseks on muidugi see, et tarkvarafirmad on ikkagi üsna väikesed ja asju tehakse väga palju n.ö põlve otsas. On ikka suur vahe, kas produkti teeb 5 või 200 inimest, ja kas sinu töö kasutajate arvu mõõdetakse sadades või miljonites. Suurem mastaap loob võimalused suuremaks spetsialiseerumiseks ja eneseteostamiseks. Ameerikast üldiselt rääkides tuleb märkida sellist asja nagu korporatiivne kultuur, mida Eestis eriti kujunenud ei ole, isegi sellised firmad nagu Hansapank jäävad igapäevatöö organiseerituse ja reglementeerituse osas praegu veel arvestatavalt maha. Töökohal semutsemist tuleb siin harvem ette ja see häirib vahel. > 15. Kellest koosneb teie tutvusringkond USA`s? Mille poolest need inimesed > erinevad teie Eesti tutvusringkonnast? Peamine erinevus on ilmselt see, et Eestis tuli rohkem ette kolleegidega vabal ajal suhtlemist, siin on professionaalne ja eraelu rohkem lahutatud. Peamised tuttavad on kas samade hobidega tegelejad või teised ligikaudu samasse generatsiooni kuuluvad eestlased, kes siinkandis elavad. > 16. Kas te kavatsete kunagi Eestisse tagasi pöörduda? Ei tea. Maailm on väike, eks elu näitab. Peamine asi, mis mind just siin piirkonnas hoiab, on töökoht, kui see motivatsioon mingil põhjusel muutuma peaks, tuleb kogu situatsioon ümber hinnata. > 17. Miks otsustasite USA`sse elama jääda? Nagu öeldud, on minu jaoks peamiseks määrajaks töökoht. Samas võib siin kohata igasugust kirevat seltskonda, kellel on kõigil omad põhjused, kuidas nad siia on sattunud. Mitmed on muidugi nn viisakad inimesed, kes siin kas õpivad või töötavad. Samas on terve hulk rahvast, kes on mingi glamuuri ohvriks langenud. Näiteks tean ma mitmeid tibisid, kes siin lapsehoidjateks käivad ja iga hinna eest võimalust otsivad alaliseks siiajäämiseks. Mõned siis abielluvad ülepeakaela mingite suvaliste ameeriklastega (Eestis ei kujutanud ma absoluutselt ette, kui palju on ikka neid tüdrukuid, kes välismaale abielluvad), peaasi, et saaks siia jääda. Meessoo esindajate seas on mitmeid, kes tegelevad autoremondi jms siinse ühiskonna silmis võrdlemisi madala prestiizhiga ametitega. Mõned äritsevad lihtsalt varastatud autodega. Ma pole neid kunagi päriselt mõistnud, kes lihtsalt Ameerikas elamise nimel sel viisil ühiskondlikult mitu astet madalamale astuvad, aga selliseid on üllatavalt palju. > 18. Kui te mõtlete tagasi oma lapsepõlvele, kas te ütleks, et teie > kasvatamisesse panustas rohkem teie ema või isa? Palun kirjeldage üldiselt > oma vanemate sotsiaal/majanduslikku staatust teie kasvamise ajal ning > vanemate maailmavaadet. Jälle mingi konksuga küsimus? Ma arvan, et pigem ema. Minu vanemad on tublid väikekodanlased. Edasipüüdlikud, kokkuhoidlikud, hindavad tööd ja haridust ning põlgavad lõbutsemist ja jõudeelu. Majanduslikku staatust mõjutas ka ehk pigem kokkuhoidlikkus kui raha otsene hulk. Samas nt raamatute ja hariduse pealt pole kunagi koonerdatud. > 19. Kuidas suhtuvad teie vanemad sellesse, et elate USA`s? Küsi nende käest :) Ma arvan, et summa summarum positiivselt, ikkagi edasijõudmise ja edukuse asi. > 20. Kui te peaksite praegu uuesti otsustama, kas kolida Eestist ära või > mitte, kas te teeksite midagi teisiti? Fundamentaalselt küll mitte. > 21. Palun kirjeldage iseenda isiksusetüüpi ja iseloomu? Mida peate elus > tähtsaks? TheSpark'i (www.thespark.com) personality testi järgi on tüübiks Experimenter (dominant introverted abstract thinker). Iseloomult laisk (see pidi muuseas programmeerija jaoks väga hea omadus olema, sest sunnib efektiivseid lahendusi otsima), aga järjekindel. Vaheldusearmastaja vist ka. Tähtsaks pean progressi, seda nii mikro- (isiklikul ehk enesetäiendamise) kui ka makrotasandil (inimkonna või riigi mastaabis). > 22. Kas olete nõus lausega "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka > armastus", > kui ei ole siis miks? Ainult tööst ja vaevast tulevad maohaavad :) Isiklik kogemus ja klassikute õpetused näitavad, et peaaegu igal elualal on väga suureks edukuse määrajaks loomupärane huvi vastava tegevusala vastu. Kui seda ei ole, siis töö ja vaev suurt ei aita, vähemalt siis, kui me räägime võimalusest parimate hulka jõuda. Tegelen ise üsna mitu tundi nädalas puhtalt hobi korras programmeerimisega, ja see annab väga tuntava professionaalse eelise nende ees, kes tegelevad sellega ainult vajaduse korral. Samas ei saaks minust iialgi head eksperti Lermontovi teoste alal, sest nendesse süüvimiseks peaksin ma kogu aeg ennast tagant sundima, mis aga tähendab, et aju pole kaugeltki nii valmis vastavaid seoseid looma, ja progress oleks vaevalisem. Ühesõnaga tuleb kõigepealt armastus, mis vähendab arvestataval määral töö ja vaeva hulka. > 23. Mille poolest erinevad ameeriklased eestlastest? Sellest võiks terve raamatu kirjutada. Esimese asjana tundub eestlastele alati, et ameeriklased on pealiskaudsed oma keep-smilinguga. Aga ega eestlased ka eriti rohkem teiste inimeste vastu huvi ei tunne, nad lihtsalt ei vaevu seda huvi ka teesklema. Selle teesklemisega on tegelikult suur häda ja vaev. Sa oled sotsioloogina kindlasti Fukuyamat lugenud. Fukuyama kirjutab muuhulgas, et inimesel kui ühiskondlikul loomal on äärmiselt kõrgesti arenenud võime teiste inimeste näost, miimikast jms detailidest tähendusrikast infot välja lugeda, sest ilma selle infota ei oleks võimalik kontrollida, kas teine inimene ka ühiskonna reeglite järgi käitub (on näiteks aus sinu vastu ja annab kauba eest lubatud raha ära), ja ühiskonnal poleks võimalik efektiivselt funktsioneerida. Sellisel varjatud infol on üllatavalt suur roll. Kui oled kord õppinud eestlastega suhtlema, siis tead kohe inimesele näkku vaadates, mida ta mõtleb ja kuidas sinusse suhtub, ja hiljem on raske ümber õppida. Nt ameeriklase naeratus kannab tihti hoopis erinevat informatsiooni kui eestlase oma. Sellepärast tunduvad teiste kultuuride esindajad alati ebasiirastena, ja isegi praegu eelistan ma pigem (kodu)eestlaste seltskonda ameeriklaste omale. Veel erinevusi... Ameeriklased töötavad palju ja puhkavad vähe. Suured sahmerdajad ja hilinejad, eestlase lubadusele võib kindlamalt loota. Lapsikumad, see tuleb ilmaselt lihtsamast elust. Siis on veel üks paradoksaalne omadus: nad on kõvasti abivalmimad, kui sa näiteks tee ääres autoga pidama jääd, et kaarti uurida, peab üsna tihti veel keegi kinni ja küsib, kas sul on kõik korras. Samas ollakse paranoiaga külgnevalt ettevaatlikud, näiteks julgevad väga vähesed hääletajaid peale võtta. Üks erinevus on veel suhtumises rahasse. Kui eestlased rahast räägivad, siis peamiselt nii palju, et viriseda, et raha ei ole. Siin ollakse rahajuttudes lahtisemad ja kohtab ka rohkem oma rahaga kiitlemist, keegi ei häbene oma jõukust. > 24. Mille poolest erinevad ameeriklased teist endast? Kõik need eelmises punktis nimetatud asjad kehtivad siin ka. Üks asi ehk veel lisaks: Ameeriklased kipuvad olema kaunis religioossed, mis on mulle vahel võrdlemisi hoomamatu. Ehk oli abiks :) > 25. Kuidas sa ennast tunned kui sind nimetatakse ajude äravoolu esindajaks? Ei võta seda just kuigi emotsionaalselt. Aeg-ajalt on mõned inimesed vist mingeid varjatud etteheiteid teinud, aga ma olen kindel, et samas olukorras ja sama informatsiooni omades teeksid nad ise täpselt sedasama mis minagi. Pealegi leian, et inimkonnale tervikuna olen ma oma praeguses rollis arvestatavalt kasulikum, kõik oleneb perspektiivist. > 26. Kas sa pead ennast ajude äravoolu esindajaks? Ei näe põhjust vastu vaielda. > 27. Kui sa võrdled oma majanduslikku olukorda Eestis ja USA`s siis millised > on > võrdluse tulemused? Sain vist oma esimese USA tuludeklaratsiooni põhjal maksuametilt sama palju tulumaksu tagasi, kui Eestis eelmise aasta jooksul üldse tulusid olin deklareerinud ;) See oli küll suurel määral seetõttu, et ma ei olnud tervet aastat siin ära töötanud veel. Samas pole päris õige niiviisi absoluutarve võrrelda, sest siin on üldises elus ka rahanumbrid teised. Igapäevaelu võrdlusega on keeruline lugu, näiteks mitmetel vanematel kolleegidel, kes Microsofti suure aktsiatõusu üheksakümnendatel kaasa tegid, on varandust kindlasti paar suurusjärku rohkem kui minul lähemal ajal on lootust hankida. Eestis selliseid kontraste eriti ei olnud. Ühesõnaga olen vist rikkamaks saanud, aga ümbritsev keskkond on veel rohkem rikkamaks muutunud. > 28. Kui sul oleks valida inimeste austuse ja majandusliku jõukuse vahel, > mille valiksid? Ja kui siis Jänes veel küsis, mida külaline leiva peale sooviks, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" ;) Tegelikult pole kumbki neist per se hirmus oluline. Oluline on hoopis ühiskondlik edukus ja saavutatav positsioon. Jõukus ja austus kipuvad siis juba iseenesest tulema. Aga kui tingimata peab valima, siis raha on igapäevaselt ehk natuke kasulikum. cheers, Targo http://www.targotennisberg.org